Tööstusettevõtjad ise samal ajal tellimuste vähenemist ei näe ning langust ei kinnita. Samas peab tõdema, et tööstussektorites on pilt erinev. Paremas seisus on näiteks toiduainetööstus, kus toodangu maht aprillis kasvas aastases võrdluses +14,9%. Ka puidutööstus liigub jätkuvalt kasvavas trendis. Lähiturgudelt (Soome, Rootsi) tulevad signaalid liigseks optimismiks põhjust ei anna. Samas Rootsi tööstuse (kellele ka meie tööstused allhanget teevad) ostujuhtide indeks oli maikuus jätkuvalt kasvupoolel (54,1) ning eksporditellimuste maht oluliselt langenud ei ole.
Suheldes erinevate Eesti tööstusettevõtetega näeme, et Skandinaavia turu kasvule suuri panuseid ei tehta. Uusi turge otsitakse Kesk-Euroopast ning järjest enam ettevõtteid vaatab ka Aasia turgude suunas. Kulude osas on jätkuvalt kõige olulisem teema ettevõtete jaoks efektiivsus. Palgasurve tingimustes plaanivad töösturid järjest enam investeeringuid efektiivsuse kasvatamiseks. See aitab toime tulla tööjõu nappuse ja kasvavate palgakuludega. Juba täna on näha, et investeeringuid edasilükkavate ettevõtete rahavoog on surve all. Kui tänase kulutaseme juures kujuneb investeeringu tasuvusajaks 3-4 aastat, siis on mõistlik investeeringut mitte edasi lükata. Lisaks otsekulude vähenemise efektile toetab investeeringuid ka jätkuv madalate intressitasemete keskkond.
Käesoleval kevadel Swedbanki läbiviidud tööstusettevõtete küsitluse kohaselt plaanivad investeeringuid 90% tööstusettevõtetest ning 47% investeeringutest suunatakse efektiivsuse kasvatamiseks.
