Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees, üks ehitusfirma Rand & Tuulberg omanikke Raivo Rand ütles Postimehele, et sellise hooga lõputult edasi minna ei ole võimalik. Puhtalt füüsiliste võimete poolest ongi juba lagi ees. Pole lihtsalt rohkem töötajaid, kes majad ja maanteed valmis ehitaksid. "Mahu pealt enam ei kasva. Ainuke võimalus kasvada on tõsta ehitamise hinda," märkis Rand.

Seetõttu on Ranna sõnul ühe tõenäolisem, et nii mõnigi suur peatöövõtja võib lähiajal väsida – eriti need, kes on võtnud mõne projekti teha liiga madala hinnaga. "Töö jääb kas pooleli või kaob firma ära. Alapakkumisi näeme kõikjal enda ümber, ka eratellijate hulgas, aga eriti riigi pool," lisas ehitusfirma omanik.

Üks põhjus, miks ehitusmahud nii palju on kasvanud, on Raivo Randi sõnul see, et alates 2020. aastast võib Eestis ehitada vaid A-klassi ehk liginullenergiahooneid. Kuna selliste majade ehitamine on kallis, siis tahetakse enne uute nõuete rakendumist võimalikult palju valmis ehitada.

Lõuna-Eestis tegutseva ehitusfirma Tartu Ehitus AS-i juhi Aado Kivi sõnul tuleb ehitusturul kahe aasta jooksul korrektsioon. "Millal üle kuumeneb, ei julge väita. Kas see juhtub kolmveerand aasta, aasta või pooleteist aasta pärast, ei tea, aga enne kahte aastat see tõenäoliselt juhtub," sõnas ta.

Ehitusfirma Combiconi üks juht Kaupo Koitla ütles languse eelaimust kommenteerides, et tema ootab huviga, kas tänavu sügisel kinnisvaraturg pärast suvist vaikelu taastub või mitte. "Juba kolm hooaega olen seda hirmuga jälginud," ütles Koitla.

Kuna kinnisvara hinnad aina kerkivad, on kuskil tema sõnul lävi, mille ületamisel ehitus- ja kinnisvarabuum pöörduma peab. "Kuskil käib see vint üle ja uusi kortereid enam ei osteta. See viib kohe ka ehituse langusse," lisas ta. "See hirm on igatahes olemas."

Tänavu esimese poolaasta jooksul ehitati Eestis pea 1,33 miljardi euro eest. Viimase buumi ajal ehk 2007. aastal pandi sama ajaga ehitusse 1,16 miljardit. See tähendab, et kui praegune tempo jätkub, sünnib aasta lõpuks Eesti kõigi aegade ehitusrekord.

Teises kvartalis ehitati omal jõul 767 miljoni euro eest, millest hooneid 512 miljoni ja rajatisi 255 miljoni euro eest. 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 28 ja rajatisi 6 protsenti rohkem.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2017. aasta teise kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu teises kvartalis 5 protsenti, mullu samal ajal 7 protsenti.