Oma mõju avaldab ka muutunud julgeolekuolukord, mille tulemusena on energiahinnad kõikunud ning prognoos on, et see jätkub ka sel aastal. Lisaks on muutunud ka energiaallikate tarneahelad. See esitab väljakutseid nii eratarbijatele kui ka ettevõtetele. Eeltoodust tulenevalt on energiasäästul aina suurem roll kulude optimeerimisel.

Suurendamaks nii teadlikkust kui ka tegelikku energiasäästu on läbi energiatõhususe direktiivi ja energiamajanduse korralduse seaduse suurettevõtetel kohustus koostada ettevõtte energiaaudit. Suurettevõtteks loetakse ettevõtet, kus on rohkem kui 250 töötajat ning täidetud vähemalt üks järgnevatest majandusnäitajatest: ettevõtte käive on üle 50 miljoni euro ja/või ettevõtte aastabilanss on üle 43 miljoni euro.

Energiaauditite peamine positiivne tulemus ettevõtte jaoks on võimalus leida üles kulutõhusad energiasäästumeetmed. Kulutõhusus tähendab siinkohal ettevõtte energiatarbimise vähenemist pärast auditit ja meetme rakendamist, mis omakorda vähendab ettevõtte potentsiaalseid kulusid. Lisaks aitab energiatõhususe suurendamine panustada kliimaeesmärkide täitmisse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teeb riiklikku järelevalvet suurettevõtete kohustuse üle koostada energiaaudit iga 4 aasta tagant.

Mis on suurettevõtte energiaaudit ja kes seda teevad?

Energiaauditi läbiviimisel kaardistatakse ära kogu ettevõtte (siia alla kuuluvad ka seotud ja partnerettevõtted) energiatarbimine, sh elektrienergia, soojusenergia, maagaas ning vedelkütused (enamasti transpordiks). Täiendavalt tehakse kulutõhusad parendusmeetmete ettepanekud koos investeeringu maksumusega ning tasuvusajaga.

Energiaauditi kohustusega suurettevõtteid on Eestis ~120-153 (sõltuvalt majandusaasta tulemustest), TTJA on neist 1.03.2023 seisuga kontrollinud ~120.

Kontrollitud ettevõtete kogu energiatarbimine on üle 4000 GWh aastas. See on veidi väiksem kui kogu Tallinna linna soojus- ja elektritarbimine. Keskmiselt on ühe suurettevõtte energiatarbimiseks 40 GWh/a, kuid erinevus sektorite lõikes on märkimisväärne – näiteks on tööstusettevõtete energiatarbimine keskmisest 40% kõrgem.

Energiaudititele on kehtestatud miinimumnõuded, näiteks määrata hinnanguliselt ära valdkonnad, kuhu energia kulub. Siin saab välja tuua 2 valdkonda – tootmisprotsessid või ettevõtete põhitegevuseks vajalik energia (sellel on kõige suurem osa 846 GWh/a), järgneb hoonete energiakulu (310 GWh), kusjuures eraldi valgustuse osa on 25 GWh. Samas on audititest selgunud, et ettevõtted ei jälgi ega mõõda, kuhu energia kulub.

Millised säästupotentsiaalid energiaaudititest nähtuvad?

• Kontrollitud ettevõtete keskmine säästupotentsiaal on 5% senisest tarbimisest (kokku ~221 GWh/a) ehk samaväärne kogu Viimsi valla soojuse ja elektri tarbimisega;  
• Kõige suurem säästupotentsiaal on kaubandussektoris (13% sektori senisest tarbimisest ehk kokku ~34 GWh/a). Siia kuuluvad eelkõige kõik suuremad kaubandusketid, nii selvehallid kui ka näiteks ehituspoed;
• Kõige suurem energia kokkuhoid on töötleva tööstuse sektoris, mis on küll vaid 4% sektori senisest tarbimisest, kuid moodustab siiski ~70 GWh/a.

Millised on levinumad säästumeetmed ja nende tasuvusajad?

1. Esmalt energiakulude mõõtmine ja jälgitavus mitte üksnes liitumispunktis, vaid ka hoonete- ning protsesside põhiselt. See võimaldab aru saada, kuhu energia kaob ja kus on võimalik leida kokkuhoidu. Audititest on ilmnenud, et ettevõtted ei tea, palju kulub energiat näiteks tootmisprotsessidele ja palju hoonete sisekliima tagamiseks. Audititest on selgunud, et süsteemne ja detailsem energiakulu jälgimine tasub end ära vähem kui 3 aastaga.
2. Kõige lihtsam ja tõenäoliselt ka kõige tasuvam on üle vaadata ettevõtte valgustuse lahendus ning seal kus veel ei ole rakendatud, investeerida LED-lampidesse. Hinnanguline kokkuhoid kokku on ~18 GWh/a ehk näiteks kogu Setomaa valla soojuse ja elektri tarbimine. LED-valgustite keskmine tasuvusaeg (sõltuvalt projektist) on aga alla 6 aasta.
3. Suured kokkuhoiuvõimalused on tööstusprotsesside parandamisel, näiteks uuendada suruõhukompressoreid, vms. Kokkuhoiu võimalus on kokku ~46 GWh/a – võrreldav kogu Kuusalu valla soojuse ja elektri tarbimisega. Tõsi, tasuvusaeg on pisut suurem, keskmiselt 13 aastat.
4. Suur sääst on ka automaatika kasutamisel, sisekliima süsteemide parendamisel ning ka parameetrite (näiteks ruumiõhu temperatuur) üle vaatamisel ja jääksoojuse kasutamisel. Kõigi nende säästupotentsiaal on kokku 56 GWh/a. Nii saaksime säästa kogu Otepää valla soojuse ja elektri tarbimise. Tasuvusajad on siin kõikuvamad, jäädes 5-10 aasta juurde.

Tasub pöörata tähelepanu ka taastuvenergiale ja transpordile

Kõige suurem mõju energiakuludele on see, kui lihtsalt kasutame vähem energiat. Mõistagi on leevendusmeetmeks ka taastuvenergia kasutamine, mis võib anda samuti suure säästu. Eelkõige on kiireks ja tõhusaks lahenduseks päikesepaneelide paigaldamine. Kui kõikides koostatud energiaauditites välja toodud päikesepaneelide võimsus realiseeritaks, oleks kogupotentsiaaliks 47 GWh. Eelkõige saab päikeseenergiat kasutada kohapeal ära tarbitava elektri tootmiseks või sooja tarbevee soojendamiseks. Tasuvusajad on päikesepaneelidel viimaste aastate jooksul kukkunud, auditite keskmine jääb 8 aasta juurde.

Lisaks on suur potentsiaal, mida energiaauditites veel nii põhjalikult ei käsitleta, transpordil (vedelkütuste tarbimine 1000 GWh ulatuses). Auditites on pakutud mootorkütuste väljavahetamist ning üleminekut gaasile (mille hinna suhtes ei pruugi hetkel täit kindlust olla) või elektrile. Sellisel juhul on säästupotentsiaal 15 GWh, mis on küll kogumastaabis väike osa hetketarbimisest.

Heaks näiteks, kuidas taastuvenergiat ja transporti kombineerida, on tööstusalale paigaldatud päikesepaneelid ja alal toimetavad elektrisõidukid (tõstukid, laadurid jms).

Lähitulevik võib tuua olulisi muudatusi

TTJA jätkab omalt poolt järelevalvemenetlustega. Juba sel aastal möödub esimestel ettevõtetel 4 aastat esimesest energiaauditist, seega võtame luubi alla, millised parandusmeetmed on ellu viidud ning milline on sellega kaasnenud energiasääst.

Samas võib lähiaastatel energiaauditi kohustusega ettevõtete hulk oluliselt suureneda. Euroopa Komisjon on kokku leppinud uue energiatõhususe piiroma „Fit for 55“ programmi raames teinud ettepaneku, et edaspidi on energiaauditi kohustus ettevõtetel, kelle kogu energiatarbimine on üle 10 TJ (2,77 GWh/a) ning ettevõtetel, kel on kogu energia tarbimine üle 85 TJ (23,6 GWh/a), tekib kohustus rakendada energiajuhtimissüsteemide standardit (nt. ISO 50 001). Kuivõrd ettepanek on läbirääkimiste faasis, pole veel teada, kas ja kuidas see rakendub.

Arvestades erinevate analüütikute prognoose, majandusprognoose ning teatavat energiakriisi, on ebakindlus energiahindadesse veel sisse kirjutatud. Selleks, et leevendada kulusid ja olla tugevam hindade kõikumise suhtes, on jätkuvalt oluline pöörata tähelepanu energia säästmisele. Parima säästu saavutamiseks tasub kaasata energiaaudiitor, kes teostab süsteemse analüüsi ning leiab meetmeid, millel võib olla suur mõju energiasäästu näol. Kuigi suurettevõtetele on energiaauditi koostamine kohustuslik, soovitame energiaauditi läbiviimist ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.