Raasukese ettepanek on luua üks uus aktsiaselts, mille omandusse anda riigi osalus erinevates riigifirmades. Igapäevategevuses kuuluks see aktsiaselts Rahandusministeeriumi haldusalasse, aga olulisemates otsustes alluks valitsusele. Raasukese sõnul võiks niimoodi riigifirmade parema juhtimise abil aastas teenida 75–100 miljonit eurot täiendavat tulu.
"Mul pole teil siin näidata Exceli tabelis arvutuskäiku, aga seda summat välja käies tunnen ennast üsna julgelt," prognoosis Raasuke. Põhimõtteliselt peaks parema tulemuse andma kolme valdkonna parem korraldamine. Esiteks strateegiline selgus, mis on konkreetsete riigifirmade roll, teiseks eesmärgid, mida neilt oodatakse, ning lõpuks kogu investeeringute valdkonna korrastamine.
Kõiki neid kolme suurt arengut võib omakorda lammutada veel mitmeks alateemaks. Näiteks riigi dividendipoliitika, mis Raasukese ja teiste Majandusministeeriumi ametnike arvates selgel kujul puudub. "Oma endisest töökohast Swedbankist näidet tuues: omanik oli paika pannud poliitika, et pool kasumist makstakse dividendideks. Kui suur laienemine-investeerimine peatus, kui kapitaliseeritus oli väga kõrge ja oli näha, et nii palju raha enam investeeringuteks pole vaja, siis tõsteti dividendide määra 75 protsendi peale," kirjeldas Raasuke. Riigil praegu selliseid üldiseid põhimõtteid pole. Majandusministeeriumi analüüs viitas ka sellele, et on juhtunud ka nii, et ühelt poolt võetakse välja dividende, aga teisalt suurendatakse omakapitali. Ehk ühe käega võtad, teisega annad juurde.
Väga suur ja põhimõtteline muutus oleks ka riigifirmade nõukogudesse liikmete määramine. Uue riigifirma, mingis mõttes nagu portfellihalduri loomisel muutuks riigifirmade nõukogudesse inimeste määramine uue haldusfirma ülesandeks. Otsene poliitiline surve kaoks riigifirmade nõukogudest niimoodi ära.
Praegu on Eesti riigil osalus 38 ettevõttes, neist 26 ettevõttes on riigil sajaprotsendiline osalus.
Raasukese sõnul ei oleks praegu mõistlik neid kõiki ühte patta panna. Rootsis näiteks, mis on ka selle Eesti kavandatava reformi üheks suureks eeskujuks, on riigifirmade juhtimisel jagatud ettevõtted kahte gruppi: need, kes tegutsevad vabal turul, ja need, kel on mingi avalik funktsioon.
Raasukese hinnangul võiks kõigepealt Eestis koondada vabal turul tegutsevad ettevõtted uue riigifirma omandisse. Sellesse portfelli võiksid näiteks kuuluda Estonian Air, Tallinna Sadam, EVR Cargo, Levira ja Teede Tehnokeskus.
Soomes on sarnane riiklik katusfirma olemas, soomlaste Solidium ostab aga lausa väiksemaid osalusi börsifirmades.
Raasuke loodab, et plaani kohe auklikuks ei lasta ning Riigikogu valimisteks jõuab see mõne erakonna programmi.
