Küsitluses osales 60 000 ettevõtjat 26 riigist, kes olid oma vastustes eeloleva aasta kohta üldjoontes optimistlikud. Probleemidena toodi välja eelkõige nõrk sisenõudlus, kõrged tööjõukulud ja üleüldised arengud majanduspoliitilises keskkonnas.
Oodatakse siseriikliku müügi kasvu
Ettevõtted leidsid, et siseriiklik müük ei ole endiselt jõudnud kriisieelsele tasemele ning vajab kasvuks täiendavaid meetmeid ja tuge. Eesti ettevõtted on siseriiklikku müüki hinnates pigem optimistlikud. Kolmandik (35%) küsitlusele vastanud ettevõtjatest leidis, et müügimaht siseturul võiks tuleval aastal kasvada. Ligi pooled (54%) vastanutest leidsid, et müügimaht siseturul jääb võrreldes eelneva aastaga samaks ning 11% ettevõtjatest arvas, et siseriiklik müük 2015. aastal väheneb. Võrreldes Eestiga hindasid Läti, Leedu ning Poola tuleva aasta siseriikliku müügi kasvu aga oluliselt kõrgemalt.
Ekspordi kasvu suhtes on eestlased võrreldes Euroopa üldise tasemega lootusrikkamad
Euroopa ettevõtjad ootavad 2015. aastalt ekspordi kasvu, kuid võrreldes 2014. aastaga ollakse oma prognoosides ettevaatlikumad. Seda eelkõige geopoliitiliste pingete ja üleüldise majanduslik-poliitilise keskkonna ebakindluse tõttu. Samuti märgiti, et ehkki Euroopa siseturu tõkked peaksid teoreetiliselt olema juba tükk aega kadunud, on need kohati endiselt ekspordile takistuseks.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega, on Eesti ettevõtted ekspordi kasvu osas pigem positiivsed. Kui 47% ettevõtjatest leidis, et ekspordi mahud jäävad samale tasemele, siis peaaegu sama palju (46%) ettevõtjaid ennustas, et eksport järgmisel aastal suureneb. Sealjuures prognoosis ekspordi mahu vähenemist kõigest 7% vastanutest (vt joonis 1).
Üle kolmandiku ettevõtetest plaanib töötajaid juurde võtta
Tööjõu küsimust puudutavas osas tõid Euroopa ettevõtjad võrreldes eelmise aastaga enam välja töökohtade loomisele takistuseks olevad kõrged tööjõukulud. Eesti jaoks on teravaks probleemiks ka kvalifitseeritud tööjõu puudus, ehkki teiste Euroopa riikide seas toodi Eesti välja eeskujuna tööjõu üleüldise hõivatuse osas. Ennustades tööjõu vajaduse kasvu järgnevaks aastaks, märkis üle kolmandiku (37%) ettevõtjatest, et töötajate arv võiks tuleval aastal suureneda. Vaid 7% leidis, et töötajate arv võiks väheneda ning 56% arvas, et see jääb käesoleva aastaga võrreldes samaks (vt joonis 2).
Investeeringud jäävad samale tasemele, ehkki nähakse vajadust nende suurenemiseks
Küsitlusest selgus, et Euroopa ettevõtjad prognoosivad, et investeeringud jäävad üldises plaanis samale tasemele, mis eelmiselgi aastal. Küll aga nenditakse, et sellisest tasemest ei pruugi majanduse tugevdamiseks piisata, seega nähakse tulevase väljakutsena erakapitali kaasamist. Investeeringute osas leidsid pooled küsitlusele vastanud Eesti ettevõtted samuti, et need jäävad võrreldes käesoleva aastaga samale tasemele, ligikaudu 38% prognoosis nende suurenemist ning 11% investeeringute vähenemist.
Üldise majanduspoliitilise keskkonna suhtes ei olda kuigi kindlad
Eelmisel aastal positiivse tõuke saanud ettevõtjate majanduslik kindlustunne on Euroopa tasandil jäänud võrreldes 2014. aastaga üldjoontes samaks. Sealjuures on erinevused Euroopa riikide ootustes küllaltki suured. Positiivsemalt hindavad väljavaateid 2015. aastaks suuri majandusreforme läbi viinud riigid nagu Portugal ja Hispaania, samal ajal kui Saksamaa ettevõtjate prognoosid tulevaks aastaks on märksa tagasihoidlikumad.
Küllaltki pessimistlikult on üldise majanduskeskkonna arengute osas tuleval aastal meelestatud ka Eesti ettevõtjad. Nimelt arvas koguni 36% vastanutest, et majanduspoliitiline olukord muutub ebasoodsamaks. Optimistlikumad olid 16% ettevõtjatest, kes arvasid, et majanduskeskkond võib paremaks muutuda ning ligi pooled vastanutest (48%) ennustasid, et see jääb 2015. aastal üldjoontes samaks (vt joonis 3). Sealjuures näevad ettevõtte arengut takistavate faktoritena Eesti ettevõtjad eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust, üldist majanduspoliitilist olukorda, madalat sisenõudlust ning kõrgeid tööjõukulusid.
Kommenteerides küsitluse tulemusi, märkis ka Eurochambresi president Richard Weber, et ettevõtjate üldiselt optimistlikud prognoosid on küll rõõmustavad, kuid rõhutas poliitikakujundajate panuse olulisust just soodsa majanduskeskkonna kujundamisel ning sõnas, et majanduskasvu taastumine jääb aeglaseks, kui poliitikakujundajad ei tegutse otsustavalt ja konkreetselt.
2015. aasta majandusküsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda Eurochambresi koduleheküljel.
Katre Rugo,
Kaubandus-Tööstuskoja jurist
