Paljud hetkel kaalutlusel olevatest meetmetest tooksid aga ettevõtjatele liigse halduskoormuse, mis ei pruugi saavutatava eesmärgiga tegelikult proportsioonis olla.
Algatusest
Teema puudutab eelkõige neid ettevõtjaid (nt tootjaid, importijaid, turustajaid), kes toovad EL turule elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tekstiili, mööbli ja kõrge mõjuga vahetooted nagu teras, tsement ja kemikaalid.
Komisjon soovib kehtestada ettevõtjatele täiendavad kohustused või muud meetmed selleks, et EL turule jõuaksid tooted, mis on vastupidavamad, korduskasutatavamad ja kergemini parandatavad, väheneks ohtlike kemikaalide sisaldus toodetes ning suureneks toodete energia- ja ressursitõhusus.
Koda saatis kaalutlusel olevate meetmete kohta oma seisukohad keskkonnaministeeriumile, kes esitab koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga omakorda Eesti seisukohad Euroopa Komisjonile.
Kaalutlusel olevad meetmed ei arvesta tootegruppide erinevust ja lisanduv koormus võrreldes saadava kasuga võib olla ebamõistlikult suur. Koja hinnangul on komisjoni seatud eesmärgid küll mõistlikud ja tervitatavad, kuid suur osa nende saavutamiseks välja pakutud meetmetest on siiski küsitavad. Tegemist ei pruugi olla proportsionaalsete meetmetega, ja ettevõtjatele lisanduv koormus võrreldes saadava kasuga võib olla ebamõistlikult suur. Mitmete väljapakutud kohustuste puhul tekib ka kahtlus, kas erinevate tootegruppide puhul saaksid ettevõtjad neid üldse mõistlike pingutustega täita.
Ettevõtjatelt tuleb koguda vaid tõesti vajalikku teavet
Seoses komisjoni plaaniga töötada välja digitaalne tootepass, kus on teave toote kohta, mis peaks hõlbustama kõiki toote kestliku haldamisega seotud tegevusi, märkis koda, et kõigepealt on vaja selgust, kuidas täpsemalt digitaalne tootepass tulevikus eksisteerima ja toimima hakkaks, samuti, kes ja kuidas sinna teavet edastama hakkab. Alles seejärel saab lõplikult hinnata, milline mõju ettevõtjatele avalduda võib ja kas see on ka otstarbekas.
Hetkel näib ettevõtjatele digitaalse tootepassi rakendamine pigem keeruline ja suur osa sellest teabest, mida komisjon ettevõtjatelt koguma soovib hakata, paistab pigem ülearuse bürokraatiana, mis ei pruugi tarbija ja teiste toote kasutajate jaoks üldse vajalik olla ja seeläbi võib tekkida vaid ülemäärast segadust. Niisiis on oluline, et avaldamisele kuuluks vaid tõesti relevantne teave, mida ettevõtjal on mõistlike pingutustega võimalik avaldada.
Koda on vastu sellele, et tootjatelt/importijatelt hakatakse nõudma näiteks teavet tootekeskkonnajalajälje kohta, sotsiaalsete tingimuste kohta väärtusahelas (nt töö- ja palgatingimused, inimõiguste austamine), toote koostisosade päritolu ja materjalide allikate kohta. Toote valmimisprotsess, materjalide hankimine jm võib hõlmata mitmeid erinevaid riike ja mitmeid erinevaid tarnijaid ning ei ole mõeldav, et näiteks importija suudab iga kord välja tuua, milline on terve selle ahela raames toote keskkonnajalajälg, kas inimõiguseid järgiti, kust on pärit kõik toote üksikud koostisosad, materjalid jne. Toote põhikoostisosade väljatoomine on mõistlik, kuid absoluutselt kõikide kasutatud materjalide ja ainete loetelu ja täpse koguse väljatoomine kindlasti mitte. Mõnede toodete puhul võib see loetelu tõeliselt pikk olla ja seejuures on kaheldav, kas teabe avalikustamisest saadav kasu õigustab seda halduskoormust, mis tootjale/importijale pannakse.
