Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli aastakasv aeglustus 2017. aasta kolmandas kvartalis märkimisväärselt, 5,5 protsendilt 1,4 protsendile. Erakordse aeglustumise põhjused olid ühekordsed turuosaliste konsolideerimisgrupis toimunud ümberkorraldused. Nimetatud ümberkorralduste mõju elimineerides laenukasv tegelikkuses kiirenes ja küündis aastavõrdluses 6,5 protsendini, teatas finantsinspektsioon.

Grupisiseste tehingute tulemusel äriühingute laenuportfelli maht vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2 protsendi võrra, seda peamiselt kinnisvarasektori laenude vähenemise tõttu. Eraisikute laenukasv veidi kiirenes ning nende aastakasv oli 6,7 protsenti.

Pangad ja filiaalid teenisid kolmandas kvartalis 210,5 miljonit eurot tulu ja 85,1 miljonit eurot kasumit. Pankade kogutulu langes kvartaliga 1 protsendi võrra ning seda peamiselt finantstehingute ja muude tulude languse tõttu. Ehkki pankade omakapitali tootlikkus on viimastel kvartalitel veidi langenud, on pankade peamised tululiigid intressitulud ja teenustasutulud tõusnud.

Eesti pankade kasumlikkus püsib hea ning pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid on endiselt tugevad. Samal ajal püsivad Rootsi kinnisvarasektoriga seonduvad riskid, mille realiseerumisel kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid.

Eestis tegutsevate fondivalitsejate hallatavate varade maht kasvas kolmandas kvartalis 7 protsenti ja ületas 6 miljardi euro piiri. Märkimisväärse kasvu taga on peamiselt nii enda fondide valitsemine kui ka allhanke korras investeeringute juhtimise teenuse osutamine välismaistele fondidele.

Fondivalitsejate maksude eelne kasum ja puhaskasum kasvasid kolmandas kvartalis 5 miljoni euroni. Kasvu toetas muu hulgas finantsinvesteeringutelt teenitud kasum.

Fondivalitsejate sektori tulukus ja kapitalitootlus on head, koondbilansis on suur osakaal likviidsetel varadel. Suurimat riski, tururiski, kannavad oma fondidesse tehtud investeeringud, teine oluline risk on operatsioonirisk.

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes kolmanda kvartaliga 6 protsendi võrra ning oli 947 miljonit eurot. Sektori kasumlikkus kolmandas kvartalis paranes ning seda tänu heale kauplemisportfelli tulemile ning väiksemale kahjule valuutakursside erinevustelt ja riskimaanduselt.

Investeerimisühingute tururisk on kõrge ning selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust ja kapitaliseeritust. Tururiskiga võrdseks riskiteguriks võib pidada laiaulatuslikku piiriülest tegevust ja mitteresidentide teenindamist. Mitteresidentidest klientide varade hoidmise ning keerukate ja kõrge sagedusega tehingute vahendamisega kaasnevad vastavusriskid.

Eestis tegutsevate makseasutuste vahendusel tehtud maksete maht oli kolmandas kvartalis 74 miljonit eurot ehk 13 protsenti vähem kui teises kvartalis. Maksete arv püsis kolmandas kvartalis miljoni piiril. Keskmine maksetehingu summa aga mõnevõrra vähenes ja oli 75 eurot.

Makseasutused teenisid aasta esimese üheksa kuuga ligi miljon eurot kasumit, sellest kolmandas kvartalis 420 000 eurot. Kasumit teenivad vaid pooled Eesti turul tegutsevatest makseasutustest.

Eesti elukindlustusseltsid kogusid kolmandas kvartalis kindlustusmakseid 54,6 miljoni euro ulatuses ehk 7 protenti vähem kui kvartal varem. Kindlustusmaksete mahu languse taga on väiksem investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE) müük. Üheksa kuu kokkuvõttes on kindlustusmaksete maht aga 11 protsendi võrra kasvanud.

Elukindlustusseltsidel esines kahjunõudeid 30,1 miljoni euro ulatuses. Enim oli nõudeid investeerimisriskiga elukindlustuses, 16,2 miljoni euro väärtuses ehk 53,7 protsenti kõigist kahjunõuetest, järgnesid kasumisosalusega tooted ja ravikulude kindlustus.

Elukindlustusseltside varade maht kolmandas kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvades 3 protsenti ehk 1,2 miljardi euroni. Olulisi muutusi ei toimunud ka varade ja kohustuste struktuuris.

27. novembril 2017 jõudis lõpule Mandatum Life Insurance Baltic SE ühinemine oma emaettevõttega ning tegevust Balti riikides jätkatakse läbi Soome emaettevõtte filiaalide. Eestis on nüüd registreeritud kolm kohalikku elukindlustusandjat senise nelja asemel, lisaks tegutseb siin veel kaks välisfiliaali.

Eesti kahjukindlustusseltsid koos oma filiaalidega kogusid kolmandas kvartalis kindlustusmakseid 122 miljoni euro ulatuses ehk ühe protsendi võrra vähem kui teises kvartalis. Aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes on maksete maht siiski kasvanud, kokku koguti 363 miljonit eurot ehk 13,8 protenti rohkem kui 2016. aasta samal perioodil. Mahtude sedavõrd kiiret kasvu toetas nii tarbimise kasv majanduse elavnemise läbi kui ka tariifide tõus. Sõidukitega seotud kindlustusliikides on tariifid tõusnud kogu Baltikumis.

Kahjukindlustusseltsid teenisid aasta esimese üheksa kuuga 32,2 miljonit eurot kasumit. Valdav osa kasumist teenitakse endiselt kindlustustegevusega ning olulisimaks kasumiallikaks on varakindlustus.

Finantsinspektsioon avaldab ülevaateid riikliku järelevalve alla kuuluvate finantssektori valdkondade olukorra ja arengusuundade kohta. Ülevaated põhinevad turuosaliste esitatud aruannetel ning avaldatakse andmete laekumise järgi kord kvartalis pankade, kindlustusseltside, fondivalitsejate , investeerimisühingute ja makseasutuste kohta.