"Meile teadaolevalt on finantstehingute maksu (FTT) kehtestamisega seni avaldanud soovi edasi minna 11 Euroopa Liidu liiget. Paljud riigid on selle initsiatiivi vastu, sealhulgas suurriikidest Suurbritannia ja Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu," kirjutas klaster ministritele.
Finantsettevõtted märgivad, et konkurentsimoonutuste vältimiseks ja regulatiivse arbitraaži mittesoodustamiseks liikmesriikide vahel on oluline, et finantstehingute maks kehtestataks kas kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja globaalsel tasandil või seda ei kehtestataks üldse. "Kõige suurem risk on, et Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi seoses suurenenud finantseerimiskuludega ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse," seisab kirjas.
Klastri hinnangul tekitab finantstehingute maksu kava üleüldist ebakindlust Euroopa Liidu turuosaliste hulgas ning mõjutab Eestis investeerimisotsuste tegemist. Seda on sektori hinnangul näha väärtpaberite nagu tuletised ja aktsiad kauplemiskeskuste äride sulgemisest või äraviimisest, juhul kui FTT võidakse kehtestada Eestis.
"Toome ühe näite FTT mõjust globaalses pildis. Osa väärtpaberite puhul on globaalsetel investoritel valida, kas osta mingi riigi kohalikul börsil aktsiaid või osta näiteks Londonis GDR-i. Kuna Londonis on niikuinii kauplemiskulud madalad ning kui Suurbritannias ei rakendu FTT, siis sellises olukorras tundub Eesti või muu kohaliku aktsia ostmine investori jaoks mõttetu," märkisid pöördujad.
"Kannatavad vahendusteenust pakkuvad ettevõtted ja kohalik börs. Oletame, et oleks võimalik osta aktsia dividenditootlusega 2,0% aastas. Kui FTT võtab sellest 0,1% kohe ära ning kui aktsia müüakse sama hinnaga, siis väheneb tootlus veel 0,1 protsendipunkti ehk kokku 0,2 protsendipunkti. Seega võtab FTT ära tervelt 10% instrumendi tootlusest. Investori jaoks puudub seega majanduslik põhjus soetada mõne väiksema riigi väärtpabereid, mis on niigi ebalikviidsemad ning seda enam ka väiksema tootlusega kättesaadavad," lisas klaster.
Pöördujate sõnul on iga Põhjala ja Balti regioonis tegutsev finantsteenuste osutamisega tegutsev kontsern sunnitud FTT-st tulenevaid mõjusid hindama ning suure tõenäosusega viiakse kogu kauplemine kontsernisiseselt Rootsi või Soome. "Oluline on meenutada, et Rootsi katsetas omal ajal sarnase maksuga ja tulemuseks oligi see, et kadusid paljud selle sektori töökohad ning väärtpaberitega seotud tehingud liikusid Rootsist välja. Rootsi riik teenis kordades vähem maksutulu, kui loodeti, ning mõne aasta möödudes loobuti sellest maksust. Eestil ei tasuks samu vigu korrata, eriti tihedalt lõimunud Balti- ja Põhjamaade finantsteenuste turul," seisab kirjas.
Kui finantstehingute maksu rakendumine teatud väärtpaberitehingutele on suunatud tavapärasele investeerimisele ja säästmisele, siis sektori hinnangul on Eesti probleem pigem see, et sääste investeeritakse ebapiisavalt. "FTT ainult süvendab seda probleemi, andes isikutele sõnumi, nagu oleks säästude paigutamine väärtpaberiturule, investeerimis- või pensionifondidesse midagi taunitavat ja riskantset, mida riik (EL) soovib hakata täiendavalt maksustama."
Maksu kehtestamise kava töötab pöördujate sõnul vastu Euroopa kapitaliturgude liidu initsiatiivile ning mõjutab otseselt kõrge lisandväärtusega töökohtade kadu Eestis. "Väiksemate väärtpaberiturgudega FTT tsooni liikmesriikide puhul on kaalukausil väike maksutulu ühelt poolt ning kahanev maksubaas teiselt pool – firmade lahkumine, tehingute üle viimine mujale riikidesse. FTT-d maksavad kõik finantsteenuste osutajad nagu krediidiasutused, investeerimisühingud ja muud vahendajad, seega mõjutab see selliste ettevõtete võimalikku töökohtade kadu. Uute projektide või töökohtade loomisel saaks FTT samuti määravaks," märgib finantssektor BNS-i teatel.
"Ilmselgelt on paljudel juhtudel lõpptulemus Eesti majandusele ning meie nn tarkade töökohtade bilansile ebasoodus, kuna oleksime FTT-tsooni ainus liikmesriik regioonis," seisab kirjas. "Finance Estonia ettepanek koos teiste valdkonna katusorganisatsioonidega on loobuda finantstehingute maksu kehtestamisest Eestis ning öelda see seisukoht ka avalikult välja. See looks soodsa pinnase tulevastele investeerimisotsustele finantssektoris," märkis sektor ja lisas, et ettepanekut toetavad ka teenusmajanduse koda, pangaliit, fondivalitsejate liit ja Ameerika kaubanduskoda Eestis.
