Laenuandjad ja -võtjad viib kokku internetiplatvorm ehk arvuti. Inimeselt-inimesele-laene vahendav keskkond on muutunud viimastel aastatel populaarseks, märgib leht.
Riskide hindamiseks on Isepankur kui ka teine samasugune laenuportaal Omaraha välja töötanud krediidireitingute süsteemi ning investor saab investeerimistingimusi sätestades ise otsustada, millise riskiga laenuvõtjale ta laenata soovib. Investorite jaoks ongi kõige suurem võlu ehk laenude hajutatus. Investori laenu suurus ühele laenuvõtjale võib olla väga väike, kas või viis eurot laenu kohta.
Isepankuri ja Omaraha sõnul jääb nende hapude laenude osakaal viie protsendi kanti või alla selle. Isepankuri tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul näitab kahe viimase aasta statistika, et lõpuks saavad investorid raha kätte 90 protsendil juhtudest. Kui investor hajutab oma investeeringuid piisavalt, vähendab laenude mittetagasisaamine portfelli tootlust, siis elab ta selle tänu kõrgele intressile üsna hõlpsasti üle.
"Investorite rahaga ei juhtu mitte midagi, sest investorite raha on väljaspool meie bilanssi. Me ei oma ega kontrolli investorite varasid," lausub Tomberg. "Isegi siis, kui läheksime pankrotti, on sellel portfellil majanduslik väärtus ja selle haldamise võib üle anda teistesse kätesse."
Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm ütleb, et selliste isereguleeruvate platvormide puhul, mis võimaldavad kokku saada laenuvõtjal ja laenusaajal, tuleb arvestada, et need keskkonnad põhinevad puhtalt eraõiguslikel lahenditel.
"Riiklik kaitse selliste ettevõtete puhul puudub ja riskid laenuandmisel on suuresti süsteemis osalejate enda kanda," sõnas ta. "Kas ja kui palju saavad sellised platvormid olema tulevikus reguleeritud või tegevusloastatud, on Euroopas hetkel tõusnud üha enam aktuaalseks küsimuseks."
Tombergi sõnul on Isepankur alustanud spetsiifilise litsentsi taotlemist, mille üle valitseks Finantsinspektsiooni kontroll.
