Investeerimis- ja pensionifondide varade maht kasvas 4,15 miljardini
Kõige suurem osakaal fondidest on teise samba pensionifondidel, mille osakaal kõikide fondide varade mahust kasvas esimeses kvartalis 1 protsendipunkti võrra 79 protsendini, selgub finantsinspektsiooni (FI) investeerimis- ja pensionifondide sektori ülevaatest.
Varade suuruse poolest teine valdkond on 9-protsendise osakaaluga kinnisvara- ja aktsiafondid.
Osakuomanike arv vähenes esimeses kvartalis 3200 võrra 790 000 osakuomanikule. Tegtusevate fondide arv vähenes kahe võrra 62 fondile. Nendest on pensionifonde 36.
Esimeses kvartalis likvideeriti neli AS SEB Varahalduse valitsetavat eurofondi ja loodi kaks Tuleva Fondid AS-i valitsetavat kohustuslikku pensionifondi.
Kohustuslike pensionifondide investeerimisportfellis vähenesid passiivsete vahendite ehk tähtajaliste hoiuste ja arvelduskontol oleva raha osakaal. Võrreldes aasta lõpuga vähenes see 23 protsendilt 19 protsendini. Samal ajal kasvas muude investeerimisfondide osakute osakaal 24 protsendilt 28 protsendini.
Pensionifondid eelistavad otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimise asemel investeerida läbi teiste fondide – sellised investeeringud moodustasid 58 protsenti portfellist. Otseinvesteeringute osakaal oli esimese kvartali lõpus 23 protsenti. Kohustuslikud pensionifondid teostavad otseinvesteeringuid enamasti võlakirjadesse.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks 2017. aasta alguses jõustunud uus investeerimisfondide seadus pikaajalises perspektiivis tõstma Eesti investeerimisfondide turu atraktiivsust.
Samuti on uute pensionifondide tulek inspektsiooni hinnangul juba teravdanud konkurentsi pensionifondide valitsejate vahel ning sektoris on täheldada hinnakonkurentsi.