Inflatsioon kiirenes oktoobris 4,4 protsendini. Kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Bensiin ja diislikütus kallinesid aastaga tervelt viiendiku võrra. Tõusid ka elektri ja teiste kütuste nagu puidu, gaasi jm hinnad.
Mootorikütuste hinda mõjutavad nii kõrgem nafta hind kui ka suuremad aktsiisimäärad. Nafta hind tõusis oktoobris tänu USA poolt Iraanile kehtestatud sanktsioonidele. Naftaga seotud tegevuspiirangud hakkasid Iraanis kehtima esmaspäeval, 5. novembril, ja ka mitmed Euroopa suured naftakompaniid on seetõttu oma naftatarned sellest riigist lõpetanud. Nafta turg on praegu enam-vähem tasakaalus, kuna nii Põhja-Ameerika, Saudi Araabia kui ka Venemaa toodavad oma rekordmahtude lähedal. Lisaks sellele soodustab nafta hinna langust ka nõudluse kasvu aeglustumine, seda eriti arenevatel turgudel. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind järgmisel aastal umbes samal tasemel kui tänavu ja langeb siis ülejärgmisel aastal alla 70 USD barreli kohta.
Elektri hind oli oktoobris kümnendiku võrra kõrgem kui aasta tagasi. Järgmistel kuudel peaks elektri hind viimaste kuude kõrgtasemega võrreldes langema, kuna veetase Põhjamaade hüdroelektrijaamades on tõusnud ja suuremad hooldustööd lõppenud.
Toiduainete hinnatõus ulatus oktoobris 2,8 protsendini. Toidu hinda mõjutas peamiselt ebasoodsatest ilmaoludest tingitud köögiviljade kallinemine.
Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, see on umbes samapalju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon aga alla 3 protsendi, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära (vastav eelnõu on praegu menetlemisel Riigikogus).
Kiirest hinnatõusust hoolimata töötajate elatustase paraneb. Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%. Hindadega korrigeeritud ehk nn. reaalne netopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule umbes kümnendiku võrra ja järgmisel aastal oluliselt vähem, umbes 2 protsenti.
Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist
