Teises kvartalis tervikuna kasvas eksport võrreldes mullusega 41 protsenti ja import 49 protsenti, teatas statistikaamet.
Eestist eksporditi juunis kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi euro eest ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 235 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta juuniga 224 miljoni euro võrra. Nii suur kaubavahetuse puudujääk oli viimati 2019. aasta detsembris.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas kaubavahetuse kasvu enim kauplemine Euroopa Liidu liikmesriikidega. "Juunis suurenes eksport üle 200 miljoni euro ja import üle 300 miljoni euro. Kogu teise kvartali olulisemad kaubavahetuse sihtriigid olid Soome, USA ja Rootsi ning saatjariigid, kust kaupu toodi, Soome, Venemaa ja Saksamaa," tõi Puura pressiteates välja.
Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalkütuseid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga suurenes enim ehk 84 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 47 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 32 miljoni euro võrra transpordivahendite väljavedu.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Väljavedu suurenes enim USA-sse, kuhu veeti rohkem telekommunikatsiooniseadmeid. Samuti suurenes eksport Hollandisse, kuhu viidi rohkem töödeldud kütteõli ning Lätti, kuhu eksporditi enam elektrienergiat.
Reeksport Eestist suurenes 28 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 25 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud kütuste, okaspuu saematerjali, puidust uste ning telekommunikatsiooniseadmete eksport.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalkütuseid, transpordivahendeid, elektriseadmeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Kõige rohkem suurenes 156 miljoni euro võrra mineraalkütuste, 90 miljoni euro võrra transpordivahendite ning 51 miljoni euro võrra masinate ja mehaaniliste seadmete sissevedu.
Kaupu imporditi juunis enim Soomest, Venemaalt ja Saksamaalt, kust sissevedu ka kõige rohkem suurenes. Venemaalt toodi sisse enam kütteõlisid ja ka okaspuidust saematerjali, Soomest elektrienergiat ning Saksamaalt sõiduautosid.
