Kogukasum vähenes tänavu teises kvartalis aastases võrdluses 6%. Suurim osa sellest tuli töötlevast tööstusest ja transpordisektorist. Töötleva tööstuse kogukasumi langusest tuli omakorda enam kui pool põlevkiviõlitööstusest.
Transpordisektoris vähenes kasum aga kõikides tegevusalades, kusjuures vee-, õhu- ja raudteetranspordi- ning postiteenuste ettevõtted olid kahjumis. Seevastu kõige enam suurenes hulgikaubandus-, toitlustamis- ning programmeerimisettevõtete kasum.
Tööjõukulude osakaal käibes on kasvanud alates 2014. aasta algusest. See läheneb juba 2009. kriisiaasta tasemele, kui ettevõtete käibed langesid kiiresti ning tööjõukulud ei jõudnud piisavalt kiiresti sellega kohaneda.
Kuigi ettevõtete tööjõukulude kasv on tasapisi aeglustunud juba alates 2012. aasta algusest, ei ole ettevõtted saanud kohandada neid piisavalt kiiresti vastu oluliselt aeglasemat käibekasvu. Näiteks, kui teises kvartalis kasvas ettevõtetesektori käive vaid 1%, siis tööjõukulud suurenesid 6%. Palgakasv püsib meie hinnangul ka lähiaastatel kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks keeruline. Kuigi töötuse määr veidi tõuseb, mis üldjuhul peaks aitama palgakasvu ohjeldada, on selle mõju väga tagasihoidlik.
Tõusvad tööjõukulud on jätnud ettevõtetele vähem ruumi investeerimiseks. Investeeringute osakaal ettevõtete käibes on langenud madalaimale tasemele. Selle aasta esimeses ja teises kvartalis vähenesid investeeringud 5%.
Ettevõtete investeeringud on langenud järjest juba 2013. aasta sügisest saadik (kui jätta välja 2015. aasta neljas kvartal, mil investeeringud jäid aastases võrdluses samale tasemele). Suurim osa investeeringute langusest tuli energiasektorist ja kalandusest.
Pärast 2012.–2013. aastatel Auvere elektrijaama ehitamiseks tehtud suurinvesteeringuid on energiasektori investeerimisvajadus vähenenud. Kuigi transpordiettevõtete käive on vähenenud juba poolteist aastat järjest, tuli sealt teises kvartalis ettevõtetesektori suurim investeeringute kasv. Kui jätta välja mõned suurimad mõjutajad nii languse kui kasvu poolelt, ei olnud teises kvartalis ettevõtetesektori investeeringute kasv laiapõhjaline ehk siis, väga suure osa tegevusalade investeeringud olid kas languses või väga tagasihoidliku kasvuga.
Nõrga nõudluse, hindade ja investeeringute languse koosmõjul on ettevõtetesektori tootlikkus sel aastal vähenenud. Hinnalangus taandub tasapisi ja meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks järgmisel aastal veidi paranema. Samal ajal võivad aga pikka aega vähenenud investeeringud pidurdada tootlikkuse paranemist lähitulevikus.
Eesti majanduskasv on juba pikemat aega toetunud peamiselt tarbimisele, samal ajal kui investeeringute langus koos tööjõu vähenemisega, halvendavad majanduskasvu võimalusi tulevikus. Seetõttu ei ole selline majanduskasvumudel Eestile, kui väikese turuga ja avatud riigile, mõistlik. Sarnane probleem on tegelikult ka paljudes teistes riikides. Investeeringute ning selle abil, tootlikkuse suurendamine on kestvamaks majanduskasvuks ja elatustaseme parandamiseks vajalikud.
