Pankadel Eestis on aga piisavalt puhvreid, et tulla toime probleemlaenude kasvuga ning jätkata laenamist ettevõtetele ja inimestele, teatas Eesti Pank.
Sel sügisel on ettevõtete laenudest üle 60 päeva maksetähtaega ületavaid umbes 0,2 protsenti, aga 2023. aastal kasvab see tõenäoliselt 2 protsendi lähedale, kui majanduse areng kulgeb nii nagu Eesti Pank septembris prognoosis. Võrdluseks kerkis 2008.–2010. aasta kriisi ajal ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude osa isegi 10 protsendi juurde. Samas valitseb praegu ennekõike sõja tõttu, aga ka muudel põhjustel väga suur määramatus selle suhtes, milliseks majanduse areng lähiajal kujuneb, tõdes keskpank.
Ettevõtete jaoks hakkab Eesti Panga hinnangul probleeme laenude tasumisel tekitama ühelt poolt majanduse jahenemisega kaasnev nõudluse kahanemine toodete ja teenuste järele, mis vähendab ettevõtete tulusid. Teiselt poolt tõusevad ettevõtetel kulud, kuna hinnatõus on kiire ja laenuintressid kerkivad. Keskpanga hinnangul saab enamus ettevõtteid tänu viimastel aastatel kogutud rahalistele puhvritele laenude teenindamisega siiski hakkama.
Majapidamiste võime oma eluasemelaene tagasi maksta on vaatamata intressitõusudele Eesti Panga hinnangul endiselt üsna hea ja probleemsete laenude tase nihkub 2023. aastal eeldatavasti 0,3 protsendi juurde. Sama näitaja kasvas 2008.–2010. aasta kriisi ajal aga 5 protsendi lähedale. Inimeste laenumaksevõime sõltub eelkõige olukorrast tööturul ning Eesti Panga septembrikuise prognoosi kohaselt suureneb tööpuudus järgmisel aastal vaid natuke. Probleemsete tarbimislaenude osa kasvab järgmisel aastal eeldatavasti 2 protsendi juurde.
Probleemsete laenude mahu mõningasele kasvule vaatamata on pankadel Eestis piisavalt puhvreid kogutud, et tulla toime probleemlaenudega ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele. Intressimäärade tõus toetab pankade kasumeid ja seeläbi nende võimet katta laenukahjumeid.
Pankade jaoks on Venemaa algatatud sõja ja keskpankade intressitõusude tõttu muutunud varasemast kallimaks raha kaasamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Samal ajal on Eesti pangad muutunud mõnevõrra rohkem sõltuvaks olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel, kuna nad on viimastel aastatel aktiivsemalt välja andnud võlakirju raha kaasamiseks finantsturgudelt.
Finantsturgude mõju pankade rahastusele ja seega ka laenuturule on siiski üsna piiratud, sest lõviosas rahastavad Eesti pangad end hoiuste kaasamise kaudu. Lisaks intressitõusudele teeb võlakirjade väljastamise kaudu rahastuse saamise Eesti pankade ja ettevõtete jaoks kallimaks see, et välisinvestorid hindavad siinse piirkonna riske sõja tõttu suuremaks.
Keskpanga hinnangul on pangad senisest rohkem haavatavad, sest nende laenuportfellid on kiiresti kasvanud ja kui majandusolukord halveneb, võivad laenukahjumid tulla suuremad. Lisaks eluasemelaenudele on üha kiiremini hakanud suurenema ka ettevõtete laenud ja kuigi kinnisvaraturg näitab esimesi rahunemise märke, on eluasemelaenude väljastamise tase ajaloolises võrdluses endiselt kõrge.
Eesti Pank plaanib tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude pankade jaoks 1 protsendi pealt 1,5 protsendi peale. Keskpanga hinnangul aitab see maandada riske, mis kaasnevad pankade laenuportfelli kiire kasvuga ja tagab pankade võime rahastada Eesti majandust. Vastutsüklilise kapitalipuhvri kõrgem määr hakkab kehtima alates 2023. aasta detsembrist.
Eesti Pank hindab olukorda laenuturul uuesti kuue kuu pärast ja on valmis puhvri tõstmisest loobuma juhul, kui laenukasv selgelt aeglustub ning majandus- või finantskeskkonna halvenemise tõttu peaksid kapitalinõuded hakkama liigselt piirama laenuandmist.
Lisaks otsustas Eesti Pank tõsta LHV Panga jaoks süsteemselt olulise panga kapitalipuhvri nõude 1,5 protsendi pealt 2 protsendi peale, sest panga turuosa on kiiresti kasvanud. Uus kapitalipuhvri tase hakkab LHV Panga jaoks kehtima alates 2023. aasta algusest.
