Eesti majanduse netolaenuvõtmine oli neljandas kvartalis 389 miljonit eurot, teatas keskpank, tuues välja, et 2020. aasta teises pooles Eestisse tehtud suuremahulised välisinvesteeringud on muutnud kogumajanduse netolaenuvõtjaks välismaailma suhtes.
Majapidamiste aastane netolaenuandmine kujunes esimeses kvartalis poole miljardi euro suuruseks. Finantsvarad kasvasid üle 5 protsendi ja kohustused ligi 1 protsendi võrra.
Alates 2021. aastast on teise samba pensionifondid ümberklassifitseeritud avatud investeerimisfondideks ning seetõttu on majapidamiste investeeringud kindlustuse tehnilistesse eraldistesse vähenenud.
Majapidamiste valdavalt pikaajalise iseloomuga laenukohustused suurenesid kvartaliga 1,2 protsenti ja aastaga ligi 5 protsenti. Majapidamiste võlg moodustab 41 protsenti viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP). Finantsvarad ületavad kohustusi enam kui kolm korda.
Mittefinantsettevõtete netolaenuvõtmine oli esimeses kvartalis 615 miljonit eurot ning finantsvarad ja kohustused kasvasid kvartaliga enam kui 4 protsenti. Ettevõtete hoiused suurenesid ligi 7 protsenti, aastaga on hoiuste maht kasvanud 29 protsenti.
Mittefinantsettevõtete laenukohustused kasvasid kvartaliga 1 protsendi võrra. Võla aastakasv oli 4 protsenti ja võlg moodustab 80 protsenti nelja viimase kvartali SKP-st. Keskpanga teatel on ettevõtete maksevõime hea, sest likviidsete varade suhe kohustustesse kasvab stabiilselt.
Noteerimata omandiväärtpaberite kohustuste maht kasvas kvartaliga 7 protsenti, aastaga on omakapital suurenenud 12 protsenti. Välismaistele omanikele kuuluv kapital suurenes esimeses kvartalis 9 protsenti.
Valitsemissektori netolaenuvõtmine oli esimeses kvartalis 339 miljonit eurot. Valitsemissektori konsolideeritud võlg kasvas kvartaliga 2,4 protsenti. Võlg moodustas nelja viimase kvartali SKP-st 18,6 protsenti.
Finantsinstitutsioonide netolaenuandmine kujunes viimases kvartalis 65 miljoni euro suuruseks. Finantsvarad ja kohustused kasvasid esimeses kvartalis ligi 4 protsenti, aastakasv oli 22 protsenti. Kasvu mõjutasid tugevalt piirangud reaalsektori tarbimisele ja Eesti Panga varaostukavad.
2021. aasta esimese kvartali lõpu seisuga ületab finantssektori ressursside maht SKP-d enam kui kahekordselt. Sektori laenuportfell kasvas aastaga 4,2 protsenti.
