"Tulenevalt suurenenud riskidest Euroopa Keskpankade süsteemis, minimaalse kapitalivajaduse hinnangust ja olemasolevate Eesti Panga kapitalipuhvrite mahu võrdlusest euroala keskpankadega ning arvestades, et kapitalipuhvrite viimine euroala suhtelisele keskmisele tasemele on pikaajaline protsess, otsustas rahanduskomisjon algatada eelnõu Eesti Panga reservkapitali suurendamise jätkamiseks 300 miljoni euroni," ütles rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer riigikogu pressiteate vahendusel.
Ettepaneku reservkapitali suurendamise jätkamise kohta tegi riigikogule Eesti Pank. Tulenevalt riskihinnangutest ja võrdlusest teiste Euroopa Keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade kapitalivarudega peab Eesti Pank vajalikuks suurendada oma kapitalipuhvreid. Eesti Panga kapitalipuhver koosneb põhikapitalist, reservkapitalist ja muudest kapitalipuhvri elementidest ning 2014. aasta seisuga on need kokku 451 miljonit eurot.
Eesti Panga seadus sätestab, et reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsustab riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte.
Eesti Panga nõukogu otsusega panga 2014. aasta kasumi jaotamise kohta võrdsustus Eesti Panga reservkapital Eesti Panga põhikapitaliga, mis on 100 miljonit eurot. Eesti Pank ei saa 2015. aasta kasumi jaotamise otsust teha enne riigikogu otsust reservkapitali kohta.
Mullu novembris tegi Eesti Pank ettepaneku suurendada reservkapitali viis korda 500 miljoni euroni. Toona oldi seisukohal, et kui riigikogu otsustab keskpanga reservkapitali suurendada, siis plaanib Eesti Pank kasvatada reservkapitali järk-järgult tulevaste aastate kasumi arvelt.
Eesti Panga nõukogu otsustab igal aastal, kui palju eelmise aasta kasumist suunata keskpanga kapitalipuhvritesse ja kui palju riigieelarvesse.
