Analüüs kajastab aastateks 2007–2013 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsutusse antud rahastamisvahendeid ja nende kasutamist. Läinud aasta lõpuks oli kümnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis sõlmitud lepinguid toetuste maksmiseks kokku ligi 140 miljardi euro väärtuses, mis moodustab ligi 67 protsenti seitsmeks aastaks planeeritud toetuste kogumahust.

„KPMG analüüs kinnitab, et Eesti võtab ELi struktuurifondidest maksimumi ning paistab terves Kesk- ja Ida-Euroopas silma eurorahade aktiivse kasutajana. Eestis oli 2011. aasta lõpuks lepingutega kaetud ühtekokku 94 protsenti ja välja makstud 44 protsenti kogu arengutegevuseks eraldatud ELi toetuste ja riigi kaasfinantseeringu mahust. Seni väljamakstud toetussummad ulatusid 1347 euroni elaniku kohta, mis on Kesk- ja Ida-Euroopa kümne riigi seas kõrgeim näitaja samas kui keskmine on ligi 598 eurot,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

„ELi rahade kasutamine peegeldab Eesti rahanduskultuuri ning suhtumist, et Euroopast tulevat raha tuleb rakendada sama efektiivselt nagu teisi finantse. Struktuurifondide kasutamisel on meie prioriteetideks olnud infrastruktuur, keskkonnahoid ning veemajandus, kus on toimunud ELi toel kõige suuremad edusammud, kuid kindlasti pöörame edaspidi rohkem tähelepanu pikale vaatele, et eurorahad jõuaksid tarka majandusse,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Lätis on lepingutega kaetud toetuste suhtarv 87 protsenti ning väljamakstud toetuste suhtarv 44 protsenti; Leedu vastavad näitajad on 78 ja 43 protsenti.

Eestis kõige rohkem toetusi majanduskeskkonna arendamisele

Kesk- ja Ida-Euroopas kokku on kõige suuremas mahus lepinguid sõlmitud transpordi (42,2 miljardit eurot), inimressursside (22,1) ja majanduse arenguga (19,7) seotud projektide toetamiseks. Kõige vähem toetusi on läinud energia- ja tervishoiusektorisse, vastavalt 3,7 ja 3,0 miljardit eurot.

Eestis rakendatakse struktuuriabivahendeid inimressursside, majanduskeskkonna ja elukeskkonna arendamise rakenduskavade kaudu ning aastateks 2007–2013 on Eestile ELi fondidest arengutoetusteks eraldatud kokku 3,4 miljardit eurot, mis koos Eesti omavahenditega teeb 4,1 miljardit eurot.

Kõige rohkem, 880 miljonit eurot, on Eestis toetusi välja makstud majanduskeskkonnaga seotud valdkondades. Elukeskkonna arendamiseks on läinud 694 ning inimressursside arendamiseks 231 miljonit eurot.

KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juht Karin Rätsep ütles, et tänu tõukefondidele on toetust saanud mahukad teeehituse projektid nagu Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa põhimaantee Aruvalla - Kose teelõik ja Mäo ümbersõit, Ülemiste liiklussõlm ja Väo-Maardu teelõik. Samuti on mahukate infrastruktuuri projektide seas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ehitustööd. Sotsiaalvaldkonnas on fondi vahenditest oluline osa liikunud läbi Eesti Töötukassa töötuse leevendamiseks ja kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks. Kindlasti tuleb fondi vahendite kasutamist vaadata läbi tehtud väljamaksete.

„Kuna kõik kolm Balti riiki on KPMG analüüsi kohaselt väljamaksete arvestuses esikolmikus, siis võib seniste uuringu tulemuste põhjal järeldada, et üldiselt on väikeriikide vahendite administreerimisel edukamad, on otsuste tegemisel paindlikumad, viivad kiiremini ellu muudatusi ning suudavad süsteeme jätkuvalt tõhustada,“ märkis Rätsep.

Analüüs käsitles Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (CF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).

Aastatel 2007-2013 on kümnel Kesk- ja Ida-Euroopa riigil võimalik saada kolmest nimetatud fondist kokku 210 miljardit eurot, mis Eurostati 2011. aasta andmetel moodustab 3,2 protsenti regiooni aastasest SKPst.

Uuringuga saab tutvuda siin (PDF; 3,9 MB)

Tabel. Rahastamisvahendite kasutamine 2007–2011

KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 152 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 145 000 oma ala spetsialisti.