"Läti valitsus võttis sarnase otsuse vastu 2008. aastal, seetõttu saame kindlalt öelda – käibemaksumäära tõstmine ohustab majutussektori olemasolu," märkis liidu esindaja parlamendile ning valitsusele saadetud kirjas.
Maksumäära tõstmisel kahaneb liidu hinnangul välkkiirelt välisturistide arv, mistõttu tõuseb hotelliteenuste hind, mis vähendab Eesti konkurentsivõimet. Riigi eelarve saab küll lühiajalises perspektiivis tulu, ent pikas perspektiivis väheneb konkurentsivõime. Illegaalse teenuse pakkumine suureneb ning ettevõtjad hakkavad maksudest hoiduma, seisab kirjas.
Samuti saadab see Läti ettevõtjate hinnangul negatiivse signaali välisinvestoritele ärikliima ja hotellindusesse tehtud investeeringute kohta. Samuti väheneb majutusasutustesse tehtavate investeeringute maht – eelkõige renoveerimise ja laiendamise osas –, mis vähendab teenuse kvaliteeti ning toob kaasa tarbimise vähenemise tulevikuperspektiivis. Ka seetõttu võib oodata maksulaekumise kahanemist, selgub pöördumisest.
"Turismi- ja majutussektoril on oluline roll teenuste ekspordibilansis, ent sellel on äärmiselt oluline koht ka tööhõive sfääris, kuna see sõltub otseselt tööjõust," seisab pöördumises. Seetõttu on Läti ettevõtjate sõnul soovitanud ka Euroopa Komisjon hotelli- ja restoraniteenustele käibemaksuerisus kehtestada.
"Sellega seoses kasvab ka töötute hulk, kuna eelarves ette nähtud käibemaksu- ja eraisiku tulumaksulaekumist tegelikult ei toimu ning pakutavate teenuse kvaliteet väheneb," kirjutavad ettevõtjad.
"On oluline meeles pidada, et hotellisektori projektid on pikaajalised ning peamiselt seotud suurte krediidikohustustega. Võime ainult aimata, mis juhtub, kui hulgaliselt projekte pankrotistub. Majutusasutuste pankrotid vähendavad oluliselt ka toidu ning muude kaupade ja teenuste tootjate ja pakkujate määra," tõdevad ettvõtjad.
Seetõttu palub Läti Hotellide ja Restoranide liit Eesti valitsusel hoiduda Läti ja Leedu valitsuste tehtud vigadest ning põhjalikult analüüsida majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise vajadust, seisab pöördumises.