Liit vähendaks kaevandamistasu trasside ümberpaigutamiskulude ulatuses
Liidu tegevdirektor Enno Rebane kirjutas pöördumises majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ja keskkonnaminister Siim Kiislerile, et Harjumaal ja Tallinna ümbruses, kus toodetakse suurem osa Eesti betoonist ja betoontoodetest, on lähiaastatel ammendumas võimalikud kaevandatavad paemaardlad.
"Kaevandajad tegelevad olemasolevate lubade raames juba kaevandatud alade rekultiveerimisega. Suuremad tootjad, senised piirkonna peamised killustikutarnijad, Harku Karjäär, Paekivitoodete Tehas ja Väo Paas, on alustanud karjääride jääkvarude kasutuselevõtu ja alade korrastamisega," märkis Rebane oma pöördumises.
Tema sõnul leidub olemasolevate karjääridega külgnevatel aladel veel maavara varu, mis oleks võimalik ära kasutada killustiku tootmises, kuid selle väljamine on osutunud võimatuks ja majanduslikult mittetasuvaks sellele asuvate kommunikatsioonide – sidekaablid, gaasitrassid, kõrgepingeliinid, veetorustikud – ja kommunikatsioonide kaitsevööndite tõttu.
"Kulutused kommunikatsiooni teisaldamiseks on antud hetkel jäetud täies mahus kaevandaja kanda, kuigi kommunikatsiooni teisaldamise tulemusena vabastataks ka riigile kuuluv maavara varu, mille kaevandamisest laekuvad ressursitasud makstakse riigile," ütles Rebane.
"Eelnimetatud alade kaevandamata jätmine on ka vastuolus säästva arengu põhimõttega, sest oluline osa riigile kuuluvast maavarast jääb kaevandamata ja selle asemel tuleb kasutusele võtta uusi maardlaid. Samas võib hilisem eraldi kaevandamine osutuda juba tehnoloogiliselt võimatuks, mis tähendaks maavara varu mahakandmist ja riikliku ressursi raiskamist," ütles Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht.
Tagamaks maavara varude maksimaalset kasutuselevõttu, tegi Rebane ettepaneku vabastada ettevõtted sellistel juhtudel kaevandamisõiguse tasu maksmisest trasside või kommunikatsioonide ümberpaigutamise kulude ulatuses.