Kalle Kose sõnul oli investeerimiskeskkond 2022. aastal erakordselt keeruline ja märkimisväärselt langesid nii aktsiate kui ka võlakirjade hinnad. „Sarnast olukorda pole viimaste aastakümnete majandusajaloos olnud, kuna reeglina kukuvad võlakirjad majanduskriiside ja aktsiaturgude langusfaaside kestel pigem vähe,“ ütles Kose.
Seega pole sel aastal olnud kasu strateegiast, kus ühe osa portfellist moodustavad aktsiad ja teise võlakirjad, kuna suures languses on olnud mõlemad varaklassid. Siiski leidub finantsturgudel ka üksikuid võitjaid. „Energiasektor ja kaitsetööstus on ühed vähestest, kes sel aastal positiivset tootlust on pakkunud,” ütles Kose. Mõlemal puhul on nende arengute taga olnud geopoliitilised pinged, mis omakorda läbi toorainete ja energiahindade on ka kõrge inflatsiooni üheks peasüüdlaseks.
Samas mõjutas inflatsiooni kiirenemist ka koroonakriis, mis tõi kaasa muutuseid nõudluses ja häired tarneahelates, samuti üleüldise majanduste päästeaktsiooni keskpankade ja valitsuste poolt, mille käigus rahapakkumine väga kiiresti paisus.
Tegemist on olnud täiusliku tormiga, kus kõik, mis saab valesti minna, on läinud,
nentis Kose.
Majandusajalukku jääb eelmine aasta märgilisena kui negatiivsete intresside ajastu lõpp. „Kui varasemalt viljelesid keskpangad ultrastimuleerivat rahapoliitikat, mille tulemusel jõudsid aktsia- ja võlakirjaturud erinevate uute tippudeni, siis nüüd on see olukord pöördumas ja intressitasemed normaliseerumas,” sõnas Kose.
Sellises kombineeritult keerukas majandusolukorras on prognooside tegemine tänamatu töö, kuid siiski võib ühe tulevikku mõjutava argumendina välja tuua inflatsiooni alanemise esimesi märke, seda eriti USAs. „Uue aasta arengute puhul on väga oluline see, kui kiirelt inflatsioon aeglustub. See omakorda tõstatab olulise küsimuse, kas keskpangad lõpetavad intresside tõstmise ja millal see täpsemalt juhtub. See omakorda mõjutab ka seda, kuidas aktsia- ja võlakirjaturgudel minema hakkab,” selgitas Kose.
Kuna intresside tõstmise lõppemist Euroopas ja USA-s ennustatakse alanud aasta teise poolde, on Kose sõnul võimalik, et makrokeskkonna jätkuv jahtumine ei too kaasa sügavat ega pikka langusfaasi. „OECD novembrikuu prognoos oli ettevaatlik, kuid suurt tormi maailmamajandusele ei oodatud. Nii USA kui euroala majanduskasvuks sel aastal pakuti 0,5% ja Hiinale 4,6%. Kui need prognoosid peaksid paika, võiks öelda, et aktsiaturgudel ja võlakirjaturgudel on mõistlikud väljavaated,” rääkis Kose, lisades, et samas ei saa välistada, et need numbrid tulevad madalamad.
Tõenäoliselt läbivad USA ja euroala mingisuguse languse – küsimus on selles, kui kaua see kestab. „Ootus on, et majanduslangus ei jää pikaks ega sügavaks,“ lausus Kose. „Kui majandus käitub vastavalt sellele ootusele, siis võime olla turgude põhjad tänaseks juba ära näinud.“ Kokkuvõttes mõjutavad Kose sõnul eesoleva aasta investeerimiskeskkonda geopoliitilised olud, inflatsioon ja makromajandus laiemalt ning keskpankade rahapoliitika.
