"Kuigi liikumispiiranguid järk-järgult vähendatakse ning majandustegevus tasapisi taastub, on selle kriisi mõju majandusele ja riigirahandusele ränk ja kulukas. Mida kauem ja rangemaid liikumispiiranguid me hoiame või oleksime hoidnud, seda tugevam löök oleks sellel majandusele," kirjutas Mertsina Swedbanki blogis ja lisas, et tasakaalu leidmine majandusliku mõju ja tervishoiuriski vahel ei olegi lihtne.
Ta märkis, et liikumispiirangute leevendamisel on positiivne mõju sisemajandusele, kuid kuna väliskeskkond on tugevasti kahjustatud ning välisnõudlus oluliselt nõrgenenud, siis annab see Eestile kui avatud majandusega riigile tugeva löögi.
Halvenenud on ka kindlustunne, mis pidurdab investeerimist ja äriotsuste tegemist,
ütles Mertsina.
Tema hinnangul on praegu niisiis väga oluline taastada ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne. "Hoopis teine küsimus on, kas või kui palju valitsus julgeb siin võtta vastutust, kuna välistada ei saa viiruse uut lainet," sõnas Swedbanki peaökonomist.
Mertsina märkis, et enamik riike on majandusšokile reageerinud väga suurte abipakettidega. "Kui võrrelda majanduse päästmiseks mõeldud täiendava abipaketi suurust SKP suhtes, siis Eesti paketid on olnud suuremad või sama mahus kui meie lähinaabritel. Ma loodan, et kõik on juba aru saanud, et majanduse päästepakett on mõeldud kriisimõjude leevendamiseks, kuid see ei hoia ära majanduslangust. Nii on see ka teistes riikides," lausus ta.
Suure abipaketi hinnaks suure maksutulude vähenemise ajal on tema sõnul ülisuur eelarvedefitsiit ja riigivõla kasv. "Õnneks oli Eesti riigirahandus enne kriisi võrdlemisi heas korras. Eelarve ei oleks tohtinud tugeva majanduskasvu tingimustes puudujäägiga olla, kuid nominaalselt oli see möödunud aastal vaid 0,3 protsenti SKP-st. Samuti on teada-tuntud Eesti väga madal riigivõlg," ütles Mertsina.
Riigirahanduse olukorra halvenemine hakkab Mertsina sõnul paratamatult piirama valitsussektori kulutusi, mis omakorda võib aeglustada majanduskasvu taastumist. "Lisaks tuleb arvestada, et kui riik ei saa oma uutes tingimustes kohustuste täitmisega hakkama, võib meid ees oodata ka maksude tõstmine. Kiirelt kasvav riigieelarve puudujääk ja riigivõlg muudavad riigid haavatavaks uutele šokkidele, mis, nagu me juba nägime, tabada meid ootamatult," nentis ta.
