"Uus riigieelarve strateegia (RES) sisaldab küll hulgaliselt maksutõuse ja riigi kulude kärpeid, mis küll ei toeta majanduskasvu, kuid ilma nendeta ei oleks võimalik riigieelarve halvenemist peatada. Võrreldes rahandusministeeriumi augustikuise majandusprognoosiga on riigieelarve strateegias planeeritud väiksem eelarvepuudujääk ja võlg positiivses mõttes ambitsioonikas ettevõtmine," krirjutas Mertsina Swedbanki blogis avaldatud majanduskeskkonna analüüsis.
See ei paranda tema hinnangul lähiajal küll majanduskasvu võimalusi, kuid suunab majandust parema tasakaalu poole ning loob parema aluse ühiskonna ja majanduse juhtimiseks.
Samas tulevad maksutõusud ja kärped halval ajal. Kuigi järgmisel aastal võib majandus näidata juba kasvu, on paljud ettevõtted erinevatest kriisidest räsitud ja majapidamiste ostujõud vajab kosumiseks aega. Eesti sisemajanduse kogutoodang peaks ületama oma majanduslanguse-eelse tipu alles ülejärgmisel aastal,
möönis ökonomist.
Mertsina nendib, et Eesti maksukoormus küll tõuseb, kuid see jääb ikkagi allapoole Euroopa Liidu keskmist.
"Maksukoormus määrab teatavasti ära valitsussektori kulutuste mahu. Eesti inimesed ja ettevõtted ootavad riigilt üha rohkem raha, üha enam tuge ning rohkem ja paremaid avalikke teenuseid. Kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisemale majandusele üleminek eeldavad valitsuselt tugevat erialast ja juhtimiskompetentsi. Madala maksukoormusega on nimetatud ootusi keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures," tõdes Swedbanki peaökonomist.
