Tegemist on esimese uuringuga, mis kaardistab detailselt Eesti leibkondade varad ja kohustused. (Täpsem ülevaade uuringust ja selle tulemustest avaldatakse esmaspäeval Eesti Panga ingliskeelses üllitises Teemapaber 1/2016 ja eesti keeles aprilli jooksul.)
Selle uuringu põhjal on Eesti leibkondade netovara üks euroala väiksemaid, aga sarnane teiste euroala Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Erinevalt teistest eluruumide erastamise taustaga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on Eestis aga suur leibkondade varaline ebavõrdsus. Selle peamine põhjus on arvatavasti see, et suurematest keskustest välja jääva kinnisvara hind on madal.
Kõnealuses uuringus on leibkondade rikkus mõõdetud netovarana ehk leibkonna kõigi varade ja kohustuste vahena. Kuna hiljuti euroalaga liitunud Läti ja Leedu ei ole veel uuringuga kaetud, pole üllatav, et Eesti leibkondade netovarade mediaan on valimi riikidest kõige madalam (vt joonis 1).
Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot, 95% usaldusvahemik 39 300–47 900 eurot. Postsotsialistliku taustaga riike on selles valimis vähe, neist Eestile kõige sarnasema netovaraga on Slovakkia.
Joonis 1. Euroala leibkondade netovara mediaan tuhandetes eurodes
Üllatav on aga teiste riikide järjestus pingereas. Näiteks paigutuvad euroala mitte just kõrgeima SKP-ga per capita riigid Küpros, Malta, Hispaania ja Itaalia jõukate leibkondadega riikide gruppi, kuid euroala ühe tugevama riigi, Saksamaa, leibkondade netovara ei jää Eesti mediaanleibkondadest kaugele.
Sellise tavapäratu reastuse üks põhjus on mediaani kasutamine tavapärase aritmeetilise keskmise asemel. Mediaani kasutamine annab hea pildi sellest, kuidas läheb leibkonnal, kellest pooled on jõukamad ja pooled vaesemad. Samas ei saa mediaani põhjal teha üldistusi kogu riigi kohta, vaid selleks sobib paremini aritmeetiline keskmine (vt joonis 2). Aritmeetilise keskmise järgi paigutuvad Austria ja Saksamaa riikide järjestuses harjumuspärasemale kohale ning Eesti asetub väikse eduga Slovakkia ette.
Netovara keskmine väärtus Eestis on 97 100 eurot, 95% usaldusvahemik 83 800–110 400 eurot.
Joonis 2. Euroala leibkondade netovara aritmeetiline keskmine tuhandetes eurodes
Miks näeme aga nii suuri erinevusi iga riigi mediaanis ja aritmeetilises keskmises ning ka riikide järjestuses? Mediaanist oluliselt kõrgem aritmeetiline keskmine viitab netovara ebavõrdsele jaotusele: mida suurem on erinevus, seda suurem ebavõrdsus.
Austrias ja Saksamaal on euroala riikide seas kõige suurem varade jaotuse ebavõrdsus, ebavõrdsuse mõõdikuna kasutatav Gini koefitsient on seal 0,76 (Gini koefitsient varieerub 0 ja 1 vahel ning selle suuremad väärtused vastavad suuremale ebavõrdsusele).
Ka Eestis on netovara väga ebavõrdselt jaotunud ja Eesti netovara Gini on üks euroala kõrgemaid, 0,692. Euroala kõige väiksem netovara ebavõrdsus on aga Slovakkias ja Sloveenias, kus Gini väärtused on vastavalt 0,45 ja 0,53.
Kuna leibkondade varadest moodustab tavaliselt kõige suurema osa nende kodu väärtus, siis on ebavõrdsus mõjutatud enim sellest, kui suur on kodu omamise määr riigis. Näiteks ei ole Saksamaa ja Austria mediaanleibkond oma peamise elukoha omanik, vaid selle rentnik. Seetõttu on neis riikides mediaanleibkonnal vähe kinnisvara ja peamise osa varadest moodustavad hoopis muud reaalvarad ja finantsvarad.
Postsotsialistlikus, võrdsusele suunatud ja hiljutise erastamispoliitika taustaga Slovakkias ja Sloveenias on aga kõrge kodu omamise määr ning ka ebavõrdsus on seal väike. Ka Eestis on koduomanikke palju, kuid Eesti leibkondade netovara on jagunenud üllatavalt ebavõrdselt. Selle üks põhjus on suured piirkondlikud erinevused kinnisvarahindades, mistõttu on ka kodu väärtus piirkonniti väga erinev.
Erinevused kodu väärtuses Eesti maakondade vahel on kahe- kuni kolmekordsed. Lisaks mõjutavad varalist ebavõrdsust paljud muud tegurid, sh sissetulekute erinevus, kuid kõigi nende tegurite rolli Eesti leibkondade varalise ebavõrdsuse kujunemisel peaksid välja selgitama täiendavad teadusuuringud.
