12.12.2014 Reede

Mida toob järgmine aasta? Eesti ettevõtjad usuvad stabiilsusesse, lätlased kasvu

IV kvartalis vähenes nende Eesti ettevõtjate arv, kes usuvad, et nende ettevõtte käive järgmise 12 kuu jooksul kasvab. Lätis on olukord vastupidine, selgus Grant Thorntoni kolmes Balti riigis läbi viidud uuringust International Business Report (IBR).

Gerli Soosalu, turundus- ja kommunikatsioonijuht
Gerli Soosalu, turundus- ja kommunikatsioonijuht Foto: Grant Thornton Rimess

Üldjoontes on pilt Eesti ettevõtjate majandusoptimismist siiski positiivne. Pooled küsitlusele vastanud ettevõtete juhtidest ootavad järgmise 12 kuu jooksul käibe kasvu ning praegusega samale tasemele arvab oma ettevõtte käivet jäävat 32% ettevõtjaist. Nimetatud numbrid jäävad mõnevõrra III kvartali näitajatele alla, sest kasvanud on nende ettevõtjate osakaal, kes usuvad käibe vähenemist. Kui III kvartalis oli selliseid 6%, siis nüüd juba 12%.  Ka ootused kasumi kasvatamisele on kukkunud ning rohkem on neid, kes arvavad kasumit kas samaks jäävat või vähenevat.

tabel KAIVE 1

tabel KASUM 1

 

Optimistlikud leedukad

Kolme Balti riigi võrdluses on kõige optimistlikumad leedukad – sealseist ettevõtjaist usub 54% käibe kasvu ning pessimistlikud ootused on vaid kuuel protsendil, mida on ligi kolm korda vähem kui möödunud kvartalis. Lätlased on aga järgmise aasta majandustulemuste ootustes positiivsemaks muutunud võrreldes III kvartaliga: neist usub käibe kasvu 40% varasema veerandi asemel. Nii Läti kui ka Leedu majanduselt tervikuna ootavad analüütikud järgmisel aastal võrreldes tänavusega veidi suuremat kasvu ning samuti prognoositakse ekspordi suurenemist. Seega on Läti ja Leedu ettevõtjate positiivne ootus tuleva aasta majandustulemuste kohta selgitatav ka üldise optimismiga mõlema riigi paraneva majanduskasvu suhtes.

Kõige suuremad ootused ekspordi kasvatamise suhtes on leedukatel: 36% neist arvab, et järgmise 12 kuu jooksul nende ettevõtte ekspordimahud suurenevad. Samale tasemele usub eksporti jäävat 32% Leedu ettevõtjaist. Lätis on vastavad arvud kümmekond protsendipunkti madalamad. Eesti ettevõtete ootused ekspordi suurendamisele on kõige madalamad (16% vastanuist usub järgmise 12 kuu jooksul eksporti suurenevat ja veerand arvab eksporti samale tasemele jäävat) ning lisaks ei soovinud meie  vastajate seast ligi pooled sellele küsimusele vastata.

Arengut takistavad väga erinevad tegurid

Uuringus küsiti Balti riikide ettevõtjate seast ka seda, milliseid asjaolusid näevad nad kõige suuremate takistustena oma ettevõtte arengus. Kui  kvalifitseeritud tööjõu puudust näevad probleemina kõik Balti riikides küsitletud ettevõtjad, siis muude arengutakistuste osas on arvamused erinevad. Eesti ettevõtjad näevad näiteks probleemina majanduslikku ebakindlust, lätlased aga rahastamisvõimaluste nappust, energiahindade tõusu, vähenenud tellimusi ja majanduslikku ebakindlust. Nii lätlased kui leedukad mainisid olulise takistusena ka oma riigis kehtivaid regulatsioone ja bürokraatiat, Eesti ettevõtjatele see valdkond aga probleeme ei valmista.

 

Gerli Soosalu,
Grant Thorton Rimessi turundus- ja kommunikatsioonijuht

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255