Skvortsovi sõnul võib paljudele algajatest investoritele tunduda, et kui investeerida oma raha näiteks ainult ühte hea tootlusega kasvuaktsiasse, siis saabki kiiresti rikkaks. “Kui vaadata erinevaid näiteid, siis vahepeal on väga populaarsed olnud erinevate tehnoloogiafirmade aktsiad – näiteks Tesla, Netflix jms. Teisalt, kui aga vaadata nende volatiilsust, siis need aktsiad ikkagi kõiguvad väga palju, mis tähendab omakorda, et risk on investori jaoks võrdlemisi suur,” märkis ta.
See põhimõte kehtib üldiselt kõikidesse üksikaktsiatesse investeerimisel – kui paigutad kogu raha ainult ühe ettevõtte aktsiatesse, siis võtad üleliigselt suure riski. Tugeva kõikumise tõttu müüvad paljud investorid oma aktsiad siis, kui nende hind kukkuma hakkab ning jäävad seepärast edasisest tõusust ilma.
Kui vaadata ühte konkreetsemat näidet, siis näiteks Tesla aktsia on ligikaudu 11,5-aastase ajaloo jooksul kogenud üheksat üle 30%-st hinnalangust, millest kaks olid suuremad kui 50%. Ja üldjuhul kestavad sellised langused mitu kuud, mille tõttu võib igal investoril tekkida kahtlusi, kas ettevõttel on endiselt potentsiaali ja aktsiahind ikkagi taastub.
Kui panna kogu raha ühe aktsia alla ning vaadata reaalajas, kuidas sellest kaob 30% või rohkem, siis on fakt, et väga paljud inimesed ei suuda seda taluda ning müüvad need aktsiad kiiresti maha,
nentis Skvortsov.
Tema sõnul peaks investeerimine olema ennekõike teadlik ja läbimõeldud tegevus ega tohiks lähtuda ainult sellest, milline aktsia parasjagu populaarne on. Kui aga on soov siiski Teslasse või mõnda muusse n-ö kuuma aktsiasse investeerida, soovitab Skvortsov portfelli hajutada ka teiste aktsiate abil. “Minimaalselt 70–80% finantsvaradest võiks olla hajutatud portfellis, mis järgib üldist aktsiaturgu, ning isegi kui on soov riskida, siis üle 20% investeeringutest üksikaktsiatesse panna ei tasu,” selgitas ta. Nii jääb suurem osa varast ikkagi alles ka siis, kui nende paari aktsiaga midagi juhtub.