"Viimasel ajal kuuleme iga päev, et tööjõumaksude langetamine on riigile kulu, seda isegi peaministri suust. Kuidas saab see olla kulu, kui midagi ei kulutata? Isegi kurikuulus riigijuht Exceli tabel peaks näitama, et äärmisel juhul võib rääkida loodetust väiksemast laekumisest, kuid sisuliselt peaks igaüks aru saama, et sotsiaalmaksu langetamine pole kulu, vaid hoopis investeering," kirjutas Palts Postimehe arvamuslos.
Tema sõnul teeb riik tööjõumakse vähendades investeeringu, et ettevõtete sisendkulud väheneksid, et firmad muutuksid konkurentsivõimelisemaks, et saaks rohkem töökohti luua, ning et ettevõtjad siis selle raha maksudena mitmekordselt tagasi maksaksid. "Majandusprotsessid on selles kontekstis üldiselt aeglased. Ning selleks, et niisugune investeering teha, võib riik võtta laenu. Kõige rumalam, mis riik teha saab, on oma investeering ise ära nullida täiendavate koormistega nagu kütuseaktsiis ja majutusasutuste käibemaks," leiab Palts.
Tema sõnul võiks esialgu eeldada, et arvestatav positiivne tulemus tööjõu maksude langetamisest tekib kolme-nelja aasta pärast. "Selle aja jooksul oleks vaja investeerida kokku maksimaalselt 200 miljonit eurot, vabastamaks meid iseenda investeeringu tapmisest, see tähendab mootorikütuse aktsiiside tõusust ja majutusasutuste käibemaksu tõstmisest," kirjutas Palts.
"Argumendid, millega kaitstakse kütuseaktsiiside tõusu, on justkui poeet Bezdomnõi üleskutsed salapärase professori püüdmiseks «Meistri ja Margarita» hullumajastseenides. Majutusasutuste käibemaksu tõstmise asemel tuleks see väljaspool Tallinna hoopis nulli viia. See oleks tõsine regionaalpoliitiline samm, mis ühtlasi aitaks parandada riigi maksebilanssi, suunates paljud välismaal puhata ihalejad meie kodumaist teenust tarbima," märkis Palts.
Ta meenutab, et ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide eelmine valitsus suurendas ettevõtluse koormust umbes 100 miljoni euro võrra aastas, ning lisas, et tasuv tööjõumaksude alandamise investeering tuleb teha laenurahaga.
"Eksivad need, kes ütlevad, et Eesti maksusüsteem ja eriti see, et meil ei ole ettevõtte tulumaksu, ei ole meile edu toonud. Vägagi on. Ning tänu sellele oleme kogunud krediidipotentsiaali, mis Euroopa keskmisega võrreldes on vähemalt 10 miljardit eurot. Aga me ei kasuta seda. Selline Eesti on nagu ihne vanainimene, kes kogub varanduse madratsisse, elades ise vaesuses, kuni varandus mõtte kaotab," arutles Palts.
Tema hinnangul tuleks Eestil oma laenupotentsiaali nüüd kasutada ning kindlasti ei ole patt sellest kaks protsenti mõistlikult investeerida sinna, kust see tõenäoliselt otseselt tagasi tuleb. "See tähendab tööjõumaksude alandamisse. Suurem probleem on, kuidas ära kasutada ülejäänud 98 protsenti," kirjutas Palts, lisades, et tuleks mõelda investeerimisse ettevõtete konkurentsivõime tõusu.
"Jätkame tööjõumaksude alandamisega. Siia mahuvad IRL-i niinimetatud alla 500 euro tulumaksuvabastuse ettepanek, tulumaksuvaba miinimumi tõus, sotsiaalmaksu lae kehtestamine, sotsiaalmaksu ja tulumaksumäära vähendamine. Kui me peale investeeringu otseste tööjõumaksude vähendamisse investeerime ka infrastruktuuri, näiteks neljarajalise Tallinna-Tartu maantee ja tõelise Tartu kiirrongi käivitamiseks, jääb meie laenukoormus ikka veel neli korda madalamaks kui Euroopa arenenud riikides praegu kombeks," rõhutas Palts.
Tema hinnangul jääb praeguse poliitika jätkudes sadadel tuhandetel eestlastel tänu nõndanimetatud katteallikatele elu elamata. "Jürgen Ligi, Taavi Rõivas, kas te julgete silma vaadata nende inimeste sugulastele ja järeltulijatele, kelle elu kurikuulsate katteallikate otsimise mängu tõttu jäi elamata," lisas Palts.
