Nimekirjas on 140 poliitikut 50 erinevast riigist, teiste hulgas Venemaa, Island, Ukraina, Pakistan, Saudi Araabia ja Venemaa.
Dokumentide kohaselt on maksuparadiisiettevõtte omanikud näiteks Ukraina president Petro Porošenko ja Gruusia endine peaminister Bidzina Ivanišvili.
Teiste seas on Venemaa presidendi Vladimir Putini nn lähikonda kuuluvad isikud kahe aasta jooksul suunanud maksuparadiisidesse üle miljardi dollari. Putini lähikonda kuuluvaks liigitatakse teiste seas kapellmeister Sergei Roldugin ning ärimeestest vennad Boris ja Arkadi Rotenberg. Samuti Soomega seotud ärimees Gennadi Timtšenko.
Ajalehe Guardian uuriv ajakirjanik Luke Harding ütles, et Putinit puudutavad paljastused maksuparadiiside kohta on "täielik dünamiit".
Nimekirjast leiti ka suur hulk riigipeade pereliikmeid, kelle seas Suurbritannia peaministri David Cameroni isa, Hiina endise peaministri Li Pengi tütar, Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi sugulased, Pakistani peaministri Nawaz Sharifi lapsed ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi nõbu.
Väljaanne Guardian avaldas uurimisega seoses oma internetiküljel Rootsi telekanali SVT intervjuu Islandi peaministri Sigmundur David Gunnlaugssoniga, kellelt küsitakse ettevõtte nimega Wintris kohta. Peaminister nimetab küsimust "täiesti kohatuks" ja katkestab intervjuu.
Maksuparadiisi eeliseid naudib ka Argentina päritolu jalgpallistaar Lionel Messi, keda ootab juba maksudest kõrvalehiilimise kohtuprotsess Hispaanias. Leke teeb avalikuks tema seosed ettevõttega, mida pole Hispaania võimude uurimises mainitud.
Yle ajakirjandussaade MOT teatas, et Nordea finantskontsern on maksuparadiisides loonud klientidele varifirmasid, mille tegelikud omanikud on Balti riikidest ja Põhjamaadest pärit jõukad eraisikud. Yle andmetel on Nordea tegutsenud aktiivselt Panamas ja Briti Neitsisaartel, kus Luksemburgi osakond on aastatel 2004–2014 loonud pea 400 maksuparadiisifirmat.
Nordea toonitas, et on tegelenud vaid ettevõtete haldamisega, kuid firmad on loonud kliendid ise.
Maksuparadiisifirma loomine ega omamine ei ole seadusevastane, kuid võib muutuda maksudest kõrvalehoidmiseks, kui ettevõtte tuludest või varadest ei informeerita kodumaiseid maksuametnikke, kirjutab Yle.
Nõndanimetatud "Panama dokumendid" sai umbes aasta tagasi enda kätte Saksamaa ajaleht Süddeutsche Zeitung. Pärast seda on neid uurinud pea 400 ajakirjanikku 80 erinevast riigist. Sadade ajakirjanike koostööprojekti käigus kaevati maksuparadiiside kohta informatsiooni mitmeid kuid. Informatsiooni on ajavahemikus 1977. aastast alates kuni 2015. aasta lõpuni. Soomest osalesid Yle MOT ja Spotlight.
Peale Panama on dokumentides informatsiooni ka Bahamal, Briti Neitsisaartel, Seišellidel, Bermudal ja Niuel registreeritud ettevõtete kohta.
Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca asutajaliige Ramon Fonseca nimetas hiiglaslikku andmeleket "kuriteoks" ja "rünnakuks" Panama vastu.
"See on kuritegu, seaduserikkumine. See on rünnak Panama vastu, sest mõnedele riikidele ei meeldi, et me oleme nii konkurentsivõimelised ja ligitõmbavad ettevõtted," ütles Fonseca.
