Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul on näha, et inimesed on hakanud oma pensionivarade vastu rohkem huvi tundma, kuid üldine teadlikkuse tase on suhteliselt madal. „Veidi alla poolte klientidest jälgivad oma pensioni II samba seisu, veidi üle poole seda aga endiselt ei tee. Valdav enamus vastanutest teadsid millisesse pensioni II sambasse nad koguvad, 27% ei osanud aga selle küsimusele vastust anda. Pensioniks kogumise aeg on pikk ning on oluline teada, millisesse pensionifondi inimene kogub, et tema pensionivara oleks terve kogumisperioodi jooksul sobivas fondis.“ ütles Uibomäe.
Üle poolte vastanutest arvasid, et erinevate pensioni II sammast puudutavate teemade kohta ei ole neil täna piisavalt infot. „Valmidus ja soov pensionisüsteemi toimimisest paremini aru saada ning pensionisammastest rohkem teada on paljudel olemas, kuid kuna sageli nende detailidest arusaamine on raske, siis tihti soov jääbki vaid sooviks. Pankadel on siin oluline roll oma klientide informeerimisel. Püüame pensionit puudutava info võimalikult lihtsal kujul oma klientideni viia – nii internetipanga vahendusel, kui ka otse kliendiga suheldes,“ selgitas
Uibomäe.
Uuringust tuli välja, et pensionifondi valikul olulisel kohal on klientide jaoks mugavus – 36% vastanutest eelistab oma pensionivarasid hoida samas pangas koos oma ülejäänud rahaasjadega. Samuti peavad kliendid oluliseks teenusepakkuja suurust ja usaldusväärsust (21% vastanutest), arvestatavaks valiku tegemise põhjuseks ka fondivalitseja ekspertsus (18% vastanutest), millele järgneb info kättesaadavus (14% vastanutest).
Neli inimest viiest hindab, et vanaduses ei piisa vaid II samba säästudest. Samas on neid, kes II samba kõrval raha ka mujale koguvad või
investeerivad, vaid kolmandik. Populaarseim pensionipõlve kindlustamise viis on vastajate hinnangul kinnisvara ost. Nii vastas 11% küsitletuist. „Kuna Eestis on mitme korteri või maja omanikke siiski võrdlemisi vähe, võib öelda, et valdavalt on tegemist inimeste praeguste kodudega. Kodu on inimesel vaja ka tulevikus, seega selle soetamist ei saa päris pensioninvesteeringuna käsitleda,“ nentis Uibomäe.
„Populaarsuselt teisel ja kolmandal kohal pensioni III sammas ja hoiused: mõlemasse kogub lisaraha iga kümnes vastanu. III samba kasuks räägib tulumaksusoodustus, hoiuste kasuks nende lihtsus. Et aga eestlased ei ole veel kuigi aktiivne investeerimisrahvas, kasutavad väärtpaberitesse investeerimist väga vähesed, vaid 3%,“ lisas Uibomäe.
