Pruuli: turismile on vaja konverentsikeskust ja käibemaksu erandit
Turismi ja transpordi ärimehe Tiit Pruuli sõnul peab Eesti kiiresti tegutsema, näiteks rajama rahvusvahelise konvernetsikeskuse, et turismisektoris mitte naabritest maha jääda ja suurt rahvusvahelist potentsiaali ära kasutada.
Tiit Pruuli ütles Äripäeva korraldataval Äriplaan 2019 konverentsil, et Eestil on vaja teha turismisektori arendamiseks kiirelt otsuseid, näiteks toitlustusasutustele käibemaksu erandi tegemine ja suure rahvusvaheliste konverentsituristide jaoks mõeldud konverentsikeskuse arendamine. "Tallinna vapile võiks kolme leopardi asemele panna Linnahalli kui sümboli sellest, mille oleks pidanud aastaid tagasi korda tegema," märkis ta.
Turismiärimehe sõnul on Eesti küll lähinaabritega võrreldes turismivaldkonnas justkui hästi arenenud – Eestis käib aastas 4 miljonit turisti, kes jätavad riiki 1,9 miljardit eurot, kuid samas kui tänavu kasvab rahvusvaheline turism 6 protsenti ning Lätis ja Leedus ligi 9 protsenti, siis Eestit külastavate turistide arv hoopis väheneb 1 protsendi võrra.
"Nii Lätis kui Leedus kerkib rahvusvaheline konverentsikeskus," märkis Pruuli ning lisas, et kõige rohkem raha riiki jätvad turistid ongi konverentsituristid. Eestis jätab turist keskmiselt päevas raha riiki 114 eurot, mis on suhteliselt madal tase tingituna suurest ühepäeva kruiisituristide arvust.
"Eesti on turismiriikide seas naljariik," sõnas Pruuli. Eesti on OECD riikide seas turismi osakaalult sisemajanduse koguroodangust (SKT) keskmisel tasemel 4 protsendi ligi. Kui Eestis käib aastas 3 turisti elaniku kohta, siis näiteks Horvaatias 17, märkis Pruuli. See tähendab tema sõnul seda, et Eestil on palju kasutamata potentsiaali jätkuvalt kiiresti kasvaval turismiturul.
Turismimaksu kehtestamist peab turismiärimees halvaks mõtteks. Pruuli sõnul võivad turismimaksule mõelda tõelised turismiriigid nagu Horvaatia või Island, kuid Eestis ületaks turismimaksu kehtestamisest tingitud turistide arvu ja sealt teenitava tulu vähenemine Pruuli hinnangul maksutulude laekumist.
Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
MRPeasy on lihtsasti kasutatav ERP/MRP tarkvara väiketootjatele ja hulgikauplejatele (10-200 töötajat). Müük, ostud, ladu, tootmine, raamatupidamine – kõik ühes kohas!
Lahendab kompleksselt juhtimise arvestuse ja operatiivse arvestuse ülesanded, analüüsi- ning planeerimisülesanded, automatiseerib kaubandus-, finants- ja laooperatsioone.
ERP programmi Monitor tootmisettevõtetele. Monitor sobib kõige rohkem ettevõtetele, kes vajavad täielikku ERP süsteemi, mis sisaldab kõiki tööstusettevõttele vajalikke mooduleid.
TAAVI Majandustarkvara on Eesti turul olnud juba üle 20 aasta, mille jooksul on kasutajate arv kasvanud üle 1500. Tarkvara on mõeldud igasuguses suuruses ettevõtetele.
KMD INF ja firmaautode käibemaks majandustarkvaras TAAVI Finants. Taavi Tarkvara on alati kaasas käinud pidevalt muutuva seadusandlusega ning viinud oma programmidesse sisse kõik muudatused.
Taavi Tarkvara on käinud kaasas kõigi viimaste aastate uuendustega palgaarvestuses ja suudab automaatselt hallata kogu töötasude arvestamise keerulist valdkonda.
Suno365 on mugav teenus, mis on kiirelt kasutusele võetav, alati ajakohane ning kergelt ühenduv ka kolmandate osapoolte lahendusega. Hea valik nii tänasesse päeva, kui tulevikku.
Excellent pakub spetsiaalselt Eesti turu jaoks kohandatud Books 8 ja Standard ERP pilvepõhiseid äritarkvara lahendusi, mis pärinevad HansaWorldi tooteperekonnast ja pakuvad sobiva lahenduse nii raamatupidamiseks kui ka müügi- ja laohalduseks.
NOOMi puhul on tegemist keskse tarkvaralahendusega, mis sobib hästi iga suurusega ettevõttele. NOOMi eeliseks on selle väga kõrge paindlikkustase, funktsionaalsuste rohkus ning kodumaine klienditugi.
Juba 25 aastat Eesti turul tegutsenud Unifiedpost (varem Fitek) pakub e-arve ja makseteenuseid nii väikestele kui suurtele ettevõtetele kui ka avalikule sektorile.