17.11.2017 Reede
Rahandusministeerium: eelarvedefitsiit ei sea Eesti majandust ohtu
Rahandusministeeriumi hinnangul ei sea Eestis plaanitud tuleva aasta eelarvedefitsiit Eesti majandust ohtu, sest suuremat kriisi oodata ei ole.
"Praegu ei ole eri majandustsükli hinnanguid vaadates tõenäoliselt kõige õigem hetk majandust stimuleerida, kuid arvestades eelarvedefitsiidi suurenemise ulatust, ei sea see praegu meie majandust ohtu," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste ministeeriumi kodulehel.
"Planeeritud lisainvesteeringute arvel võib suureneda tulevane potentsiaalne majanduskasv ja heaolu. Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi," lisas Lõhmuste. "Praegu majandust eelarve kaudu oluliselt jahutama hakates võime teha rohkem kahju kui kasu, mis võib kaasa tuua üldise kindlustunde languse ning ohtu seada erainvesteeringute äsja alanud taastumise."
"Ainuke majanduslik vastuargument defitsiidis eelarvele on selle ajakohasus," rääkis Lõhmuste, lisades, et me ei tea piisava usaldusväärsusega, milline on meie praeguse majandustsükli seis ehk kui palju on meie sisemajanduse koguprodukt (SKP) ülal- või allpool potentsiaalset taset. "Selge on, et meie majanduskasv on viimasel neljal aastal olnud suhteliselt madal nii meie varasemate kasvude kui ka teiste EL riikide majanduskasvudega võrreldes."
"Madala majanduskasvu taustal tundub praegune kasvu kiirenemine küll suur, kuid 2007. aasta buumiperioodiga võrreldes on meie majandus oluliselt vähem ohustatud, mistõttu ei saa ka suurt kriisi oodata. Puudub laenuvõimendus ning kinnisvarahindade arengud on olnud kooskõlas sissetulekute arengutega. Ehitussektor on samuti seisakust väljumas, mille taga on praegu peamiselt riigi investeeringute kasv uue EL-i rahastusperioodi avanemise ning kohalike valimiste tõttu. Järgmisel aastal riigi investeeringute olulist kasvu oodata ei ole," lisas ta.
"Mõõdukas ehk SKP-st 0,5 protsendini ulatuv püsiv eelarvedefitsiit hoiaks Eesti riigi võlakoormuse suhtena SKP-sse ligikaudu praegusel tasemel," ütles Lõhmuste.
Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab eelarve rahandusministeeriumi hinnangul 0,25 protsendiga SKP-st ja eri institutsioonide keskmist arvestades 0,6 protsendiga SKP-st.
Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Märksõnad
