"Tehnoloogiline innovatsioon on kaasa toonud uued ärimudelid ja teenused, mis täna on suuresti reguleerimata. Siin on oluline leida sobiv tasakaal, et nõudeid ei piiraks liialt uute teenustega turule tulekut, aga samas oleks tarbijate ja investorite huvid kaitstud," ütles rahandusminister Martin Helme pressiteates.
Eelkõige on oluline, et investorid saaksid piisavat ja asjakohast infot, kui nad soovivad oma raha paigutada ühisrahastusse või krüptovaradesse,
lisas ta.
Helme sõnul on viimasel kümnendil hoogustunud investeerimine läbi alternatiivsete investeerimiskeskkondade – näiteks erinevatesse ühisrahastusprojektidesse ja krüptovaradesse, seda nii globaalsel tasandil kui ka Eestis. Tulenevalt tehnoloogia arengust on mitmekesistunud investeerimisvõimalused, mis on kapitali kaasamist lihtsustanud.
Eestis on selliste ettevõtjate tegevus Helme sõnul suures osas reguleerimata, puuduvad ka tõhusad investorkaitse meetmed. Uus tehnoloogia võib investoritel ja ettevõtetel kapitali vahendamist küll hõlbustada, kuid sellega on seotud ka erinevad riskid.
Reeglite puudumise tõttu võivad tarbijad ja investorid saada liiga vähe informatsiooni ja ka pettuseid on lihtsam toime panna reguleerimata finantssektoris.
Seetõttu reguleeritakse eelnõuga uudseid kapitali kaasamise viise sooviga tagada eelkõige senisest suurem investorite kaitse.
Regulatsiooniga kaetakse suur osa Eesti finantstehnoloogia sektorist nõuetega, mis tagavad muuhulgas finantsteenuseid osutavate ettevõtjate võrdsema kohtlemise, ühtlasemad konkurentsitingimused ning teenuse klientidele parema ülevaate pakutavatest teenustest, samuti kehtestatakse asjaomased kaitsemehhanismid.
Eelnõuga tehakse ettepanek viia kõigi Eestis asutatud virtuaalvääringutega seotud teenuse osutajate järelevalve finantsinspektsiooni pädevusse. Praegu tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajatel saada tegevusluba rahapesu andmebüroolt, kuid järelevalvet nende äritegevuse üle tehakse väga piiratud ulatuses.
Lisaks hakkab eelnõu kohaselt finantsinspektsioon tegema järelevalvet ka ühisrahastusteenuse osutajate üle. Samuti nähakse eelnõuga ette nõuded, mis puudutavad investoritele piisava teabe andmist.
Näiteks tuleb teenuseosutajal edaspidi anda investoritele piisavalt põhjalikku teavet juba enne investeeringu tegemist, kuid ka jooksvalt, näiteks kui investeerimisprojekti osas esinevad probleemid.
