Riigikontroll leidis äsja valminud auditis riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta, et riigi möödunud aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid ning aruanne on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Riigikontrolli hinnangul on riigi olulisemad majandustehingud sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2011. aasta riigieelarve seadusest ja selle muutmise seadusest, seisab auditis.
Lisaks tegi riigikontroll auditis tähelepanekuid, mis ei mõjutanud riigikontrolli arvamust raamatupidamise aastaaruande ja tehingute seaduslikkuse kohta, kuid viitavad puudustele sisekontrollisüsteemis ja finantsjuhtimises.
Riigikontrolli üks tähelepanek oli, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning põllumajandusministeeriumi raamatupidamise korraldus on halvenenud. Selle põhjustena näeb riigikontroll varasemate puuduste kõrvaldamatajätmist ning probleemide süvenemist raamatupidamise tsentraliseerimisel.
Riigikontroll peab otstarbekaks tugiteenuste arendamist ja ühtsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Samas näeb riigikontroll mitmeid vajakajäämisi, millega tuleb senisest rohkem tegeleda. Eelkõige tuleb lõpuni viia IT-arendused, luua toimiv sisekontrollisüsteem ning tagada piisav juhtimisinfo tsentraliseeritud üksustele.
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusena on loodud riigi tugiteenuste keskus, kuhu soovitakse üle viia kõigi ministeeriumite finantsarvestus. Samas pole selge, milliseid probleeme tahetakse keskuse loomisega lahendada, milline on keskuse tegevusplaan ja kuidas jagatakse vastutus keskuse ning teenuse tellijate vahel, märgib riigikontroll oma tähelepanekutes.
Riigikontroll toetab raamatupidamise tsentraliseerimist, kuid peab oluliseks, et valitsemisala asutuste finantsarvestust peavad ministeeriumid.
Riigikontroll leidis ka, et riigikogus vastuvõetud iga-aastane riigieelarve ja riigieelarve täitmise aruanne pole omavahel võrreldavad, kuna aruande koostamise põhimõtted erinevad eelarve koostamise põhimõtetest.
Riigikontrolli arvates tuleb rahandusministeeriumil korrastada eelarve koostamise põhimõtteid ja iga-aastase riigieelarve seaduse ülesehitust ehk pilti, täiendada eelarve täitmise jälgimise tehnilisi lahendusi ning seada eesmärgiks konsolideeritud eelarve täitmise aruande esitamine.
Riigikontroll leidis sarnaselt varasemate aastatega vigu ministeeriumite eelarvete planeerimises. Riigikontrolli hinnangul tuleb riigieelarve planeerimist parandada ja rahandusministeeriumil planeerimist rohkem suunata: iga-aastase eelarve koostamisel peavad ministeeriumid põhjalikumalt analüüsima finantseerimistehingute, investeeringute ja majandamiskulude eelarve mahtu, lähtudes mitmeaastaste lepingutega võetud kohustustest ja sõlmitavatest lepingutest.
Üks riigikontrolli tähelepanekuid oli, et riigihangete seaduse järgimine riigiasutustes on valdavalt paranenud.
Lisaks leidis riigikontroll, et vaatamata muutunud majandus- ja õiguskeskkonnale on riigi siseauditi strateegilised eemärgid ja prioriteedid määramata.
Rahandusminister Jürgen Ligi nõustus enamiku riigikontrolli auditis esitatud soovitustega. Rahandusminister ei nõustunud aga riigikontrolli hinnanguga, et raamatupidamise korralduse tase mõne ministeeriumi valitsemisalas on langenud.
Samuti ei nõustunud minister riigikontrolli soovitusega konsolideerida Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) keskkonnaministeeriumi raamatupidamise aastaaruandes riigiasutustega samade põhimõtete kohaselt.
Riigikontroll soovitas nimelt rahandusministril muuta RMK raamatupidamise aastaaruande ministeeriumi aruandes kajastamise arvestuspõhimõtteid selliselt, et keskuse aruanne konsolideeritaks keskkonnaministeeriumi raamatupidamise aruandesse sarnaselt riigiasutustega rida-realt, mitte osalusena tütar- ja sidusettevõtjates.
