Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2-sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks, teatasid ministeerium ja keskpank.
Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.
Kava kohaselt saab ka edaspidi Eestis maksta 1- ja 2-sendistega, kuid poodides neid enam vahetusrahana tagasi ei saaks. Ümardamine rakenduks vaid kassas sularahaga maksmisel ostukorvi lõpphinnale. Sularahas tasutava ostu hind väheneb või kasvab selle tulemusel kuni 2 senti.
"Ümardamise kontroll jääb ostjale, sest tal on valik – sularahaga makstes hind ümardatakse, kaardiga makstes mitte. Kaupmehel sellist valikut pole, tema jaoks oleks ümardamine automaatne ja sõltuks kliendi maksmisviisist," selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. "Hea on ka see, et kassas võtab müntide lugemine edaspidi vähem aega ja tarbijad ei pea kaudselt kinni maksma 1- ja 2-sendiste vedu, mida poed peavad pankade kaudu vahetusrahaks tellima," lisas minister.
Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardata, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas sularahaga makstes. Ümardamine toimuks matemaatiliselt lähema 5 sendini. Näiteks, kui kohukese hind on poes 28 senti ja korvis ongi see üks kohuke, siis ostukorvi lõpphind kassas ümardataks sularahaga makstes 30 sendini. Kui osta sama kohukest kaks tükki, maksaksid need kokku 56 senti ja ostuhind sularahaga makstes ümardataks 55 sendini.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on 1- ja 2-sendiste ostujõud madal ja seetõttu kasutataksegi neid väga vähe. "See on kokkuvõttes raiskamine ja ebavajalik kulu ka tarbijate jaoks, kui toodame 1- ja 2-sendiseid muudkui juurde, aga kasutame neid harva. Müntide tootmise, käitlemise ja vedamisega kaasneb keskkonnakulu ja üldiselt on mõistlik toota asju, mida inimesed kasutavad aktiivselt," ütles Müller.
Eesti Panga hinnangul oleks ümardamisreegli kehtestamisel hindadele minimaalne mõju. Iga sularahatehinguga võib tarbija võita-kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.
Hindade ümardamise rakendamine tooks kaasa ühekordse kulu kaupmeestele, kes peaksid ümber seadistama kassasüsteemid ja majandustarkvara. Ümberseadistamise kulu suurus sõltub olemasoleva süsteemi keerukusest ja sellest, kas ümardamisloogika on juba tarkvarasse sisse ehitatud.
Väikeste müntide ringluse probleem on sarnane kogu euroalal, kuid ühist kokkulepet hindade ümardamiseks pole tehtud. Samas on kuus riiki juba ümardamist rakendanud: Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu.
Rahandusministeerium kaasab kavatsuse väljatöötamisse tarbijate ja ettevõtluse esindajad ja muud huvigrupid. Arvamusi ja ettepanekuid oodatakse Pensionäride Ühenduste Liidult, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt, Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, Eesti Väikekaupmeeste Liidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Pangalt, Eesti Pangaliidult ja teistelt.
