Peaminister Jüri Ratase sõnul on e-residentsuse programmi käesoleva aasta tulemused tõestanud, et programm on jätkusuutlik ja kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast. „Kuigi oleme tänulikud kasvava e-residentide kogukonna usalduse eest, on meil veel palju teha, et muuta programm nende jaoks veelgi mugavamaks ja kasulikumaks,“ ütles Ratas. „E-residentsus 2.0 programmi uued ja ambitsioonikad eesmärgid aitavad meil vastata e-residentide suurenevatele ootustele ning samal ajal luua ka suuremat lisaväärtust kohalikele ettevõtjatele ja Eesti riigile,“ lisas peaminister.

E-residentsus 2.0 tegevuskava üheks olulisemaks tegevussuunaks on turvalisema süsteemi loomine, et maandada e-teenuste kasutamisega seotud riske. Samuti võetakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel kasutusele riskipõhine eel- ja järelkontroll.

Tegevuskava teine peamine suund on toetada e-residendi loodud keskmise Eesti ettevõtte väärtuse kasvu. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on praeguseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmisel aastal oli e-residentide ettevõtete maksutulu 8,73 miljonit eurot, kuid alates käivitamisest on e-residentsuse programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot.

„Uue tegevuskava abil tuleb tööd teha selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid ühel või teisel moel kasu võimalikult paljud Eesti inimesed,“ lisas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo.

Mugavama kasutuskeskkonna loomiseks on kavas arendada välja e-residentidele suunatud veebiplatvorm, mis koondaks endas mugavat ligipääsu erinevatele riiklikele ja erasektori poolt pakutavatele teenustele. Lisaks analüüsitakse alternatiive tänasele kiipkaardi-põhisele autentimisele ja digitaalallkirjastamisele.

E-residentsuse programmi juhi Ott Vatteri sõnul on praeguseks juba esimesed sammud uuest tegevuskavast tehtud. „Äriseadustiku muudatuste kohaselt on nüüd e-residentidest ettevõtjatel võimalik teha ettevõtte osakapitali sissemakse ja omada pangakontot ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. Lisaks oleme juba laiendanud e-residentide võimalusi oma digi-ID kättesaamiseks. Sellel aastal lisandusid täiendavad väljastuspunktid Tokyosse Jaapanis ja San Franciscosse USA-s, edaspidi on plaanis neid avada ka mujal,“ lõpetas Vatter.

E-residentsuse edasiarendamiseks kujundati 2018. aasta jooksul erinevate ekspertide koostöös rida ettepanekuid, mis avaldati E-residentsus 2.0 valge raamatu kujul. Nende ettepanekute põhjal on eri riigiasutuste ja erasektori koostöös välja töötatud tegevuskava nende ettepanekute elluviimiseks.