"Kui kriisi ajal võib eelarve miinusesse minna, siis headel aegadel tuleb koguda varusid, moodustada eelarvepuhvreid. Paraku unustati see ära kriisile eelnenud ajal, juba pandeemia-aastale eelnenud aastatel. Kui oli majanduses head ajad, kulutati lihtsalt üle, lasti eelarve miinusesse. Neid tagajärgi tuleb praegu lahendada," rääkis Sõerd.
Ta lisas, et inflatsiooni hoogustab ka see, kui suur osa eelarve kuludest tuleb katta laenurahaga.
Ühtlasi märkis Sõerd, et Euroopa Keskpank on oma rahapoliitilistes otsustes väga keerulise ülesande ees. "Ühest küljest saab alati ju öelda, et on jäädud hiljaks ja inflatsioon on juba eest ära läinud ning rahapoliitilised otsused hakkavad toimima teatud viitega. Teisest küljest on alati oht, et liiga järsk rahapoliitika muutus võib tekitada hoopis majanduslangust. Nii, et see mänguruum on kitsas ja ülesanne, mida tuleb lahendada Euroopa Keskpangal, on üsna keeruline," nentis Sõerd.
Ta tõi ka välja, et Saksamaa pikaajalise 10-aastase võlakirja intress on kerkinud ühele protsendile, mis on viimaste aastate konteksti silmas pidades pretsedenditu.
See tähendab, et Eesti pikaajalise võlakirja intress võib tulla lähiaastatel sellest veel suurem, mis tähendab juba praeguse eelarve seisu puhul seda, et meie riigieelarves muutub laenuintressi kulu tuntava suurusega kuluartikliks,
selgitas Sõerd.
