"Eelmisest majanduskriisist saadik ehk viimase 15 aasta jooksul on laenuvõtjad harjunud erakordselt madalate intressimääradega – kuue kuu Euribor on olnud nullilähedane või isegi negatiivne, kuid nüüd on olukord teine. Seetõttu tuleb ka pangale tihti päringuid, kus uuritakse, kas inimesed on laenumaksetega hädas. Vastus on, et ei ole. Eesti inimesed on tublid ja on oma väljaminekutes teinud vajadusel korrektuure ja kulutusi vähendanud ning laenumaksetega raskustes inimeste hulk on väike," kinnitas Pärgma.
Pärgma sõnul kinnitavad sama ka Eesti Panga andmed. "Eluasemelaenu on võtnud pea veerand kõigist Eesti peredest ehk 150 000 majapidamist ning euribori tõusu tõttu lisandub perede igakuisele laenumaksele keskmiselt 100 eurot. Neid, kelle laenumakse on suurenenud üle 300 euro, on vähe ning maksetega on hädas üks laenaja 800 kohta. Sama näeme ka Swedbanki kodulaenu klientide seas," ütles ta.
Arusaadavalt on Pärgma sõnul muutnud intressimäärade tõus koduostjad ettevaatlikuks, kuid teisalt on euribori langust äärmiselt keeruline pikaajaliselt ette ennustada. "See sõltub Euroopa majanduse käekäigust ja inflatsioonist, mis oli maikuus Eestis 11,3 protsenti. Kui inflatsioon saadakse kontrolli alla, siis langeb ka euribor. Kui aga peaks juhtuma mõni ettenägematu sündmus, võib see kaasa tuua intressimäärade edasise tõusu," nentis Pärgma ja lisas, et 2007. aasta jaanuaris oli kuue kuu euribor 4 protsenti ja 2008. aastal 4,7 protsenti.
Muretsemiseks pole aga põhjust, sest võrreldes toonase ajaga on meie pangad hästi kapitaliseeritud ning laene väljastatakse vastutustundlikult. See tähendab, et pangad vaatavad, kui jätkusuutlik on laenuvõtja sissetulek ning kas võetav laen on pikaajaliselt jõukohane ehk laenu suurus peaks olema selline, et igakuiste maksete järel saab inimene lisaks tavapärastele kulutustele ka raha säästa,
märkis Pärgma.
