Põlevkivikaevandamise languse taga on madal naftahind maailmaturul ja selle sektori konkurentsivõimet nõrgendavad keskkonnatasud. Seetõttu on oluline valitsusel kiiremas korras vähendada vähemalt ressursitasusid, mis oleksid toeks põlevkivitööstusele ja Ida-Virumaale kui selle tootmispiirkonnale.
Energiasektori tootmismahu langus on sel aastal taandunud ning esimese kvartali kokkuvõttes näitas see isegi tagasihoidlikku kasvu. Selle taga on aga peamiselt soojusenergia suurem tootmine, samas kui Põhjamaadest odavama elektrienergia kasutamise tulemusel oli elektrienergiatootmine veebruaris ja märtsis tugevas languses.
Töötleva tööstuse tootmismahu vähenemise taga olid peamiselt andmesideseadmete, keemia- ja põlevkiviõlitoodete ning masinate- ja seadmete remonditööde mahulangus. Rohkem panustasid töötleva tööstuse kasvu aga puidutööstus ja elektriseadmete tootmine.
Joogitootmine on sel aastal näidanud samuti väga tugevaid kasvunumbreid, kuigi selle taga on peamiselt vaid eelmise aasta väga madal võrdlusbaas.
Töötleva tööstuse tootmismahu languse üheks peamiseks põhjuseks oli ekspordi vähenemine. Märtsis vähenes töötleva tööstuse ekspordikäive aastases võrdluses 6%. Samas tuleks arvestada, et osaliselt on nii suure ekspordikäibe languse taga ka hindade alanemine ja siin ei ole veel olulist paranemist toimunud. Kõige enam on ekspordihinnad alanenud põlevkiviõli-, keemiatoodete, metallide ja jookide tootmises.
Ekspordihindade kasvu pidurdab ühest küljest nõrk välisnõudlus, teisalt on ka sisseostetud sisendite hinnad vähenenud.
Märtsis läks langusesse ka alates möödunud aasta novembrist suurenenud tellimused. Samas tuli vähenemine peamiselt elektroonikatööstusest, kus tellimused vähenesid pärast neli kuud kestnud tõusu lausa 19% aastases võrdluses.
Kuigi töötleva tööstuse ekspordikäibe langus taandub tasapisi, näitavad märtsikuu numbrid, et selle lähiaja väljavaade on jätkuvalt ebakindel. Nõrk välisnõudlus koos hindade langusega, samal ajal kui tööjõukulud kasvavad, vähendab töötleva tööstuse ettevõtete kasumlikkust ja pidurdab nende investeerimist.
Pikalt masinatesse ja seadmetesse ning efektiivsuse parandamisse investeeringute vähendamine võib aga nõrgestada ettevõtete konkurentsivõimet ning lõppkokkuvõttes alandab see ka Eesti kogumajanduse potentsiaalset kasvuvõimekust.
Kuigi Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid on võrdlemisi suured, ootavad meie peamised kaubanduspartnerid sel ja järgmisel aastal impordinõudluse kasvu, mis peaks andma Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks.
Hoolimata sellest, et jaekaubandusettevõtete müügitulu ja selle hinnamuutusega kohandatud mahukasv märtsis aeglustus (mõlemad 3% aastases võrdluses), oli selle aasta esimese kvartali kasv keskmiselt isegi tugevam kui möödunud aasta viimases kvartalis. Jaekaubanduse mahukasvu on kiirena hoidnud korralik palga- ja pensionide kasv koos hindade langusega, mis on elanike ostujõudu tublisti parandanud. Samuti toetavad tarbimist madalad laenuintressid.
Meie hinnangul sel aastal palga nominaalkasv veidi aeglustub ja hinnad peaksid tasapisi kasvama hakkama. Koos sellega väheneb ka elanike ostujõud. Oodatava hinnakasvu kiirenemise mõjul peaks järgmisel aastal netopalga reaalkasv järsult aeglustuma.
Kuna reaalpalga kasvu aeglustumine ei ole kohe tunnetatav, avaldab see tarbimisele mõju viitajaga. Tarbimise järsku langust peaks aga ära hoidma jätkuv pensionide ja erinevate sotsiaalsiirete tõus ning elanike säästud.
