Nii nagu varemgi, pidurdas töötleva tööstuse kasvu peamiselt elektroonikatoodete tootmismahu tugev langus, mis oktoobris isegi süvenes (aastases võrdluses 25%). Ilma elektroonikatoodete languseta oleks töötleva tööstuse tootmismaht oktoobris mõõdukas kasvus olnud. Lisaks elektroonikatoodetele hoidsid töötleva tööstuse kasvu tugevamalt kinni veel põlevkiviõli-, keemia-, metallitoodete ning ehitusmaterjalide tootmismahu langus. Seevastu puidutööstus säilitas oma kiire kasvu ning andis ka tugevaima panuse töötleva tööstuse sektori kasvu. Peale puidutööstuse tuleks välja tuua veel elektriseadmete, mööbli, haagiste, veesõidukite, tekstiili ning ka masinate ja seadmete tootmismahu suurem panus töötleva tööstuse kasvu.
Selle aasta 10 kuuga on töötleva tööstuse tootmismaht jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Kui kasvu panustab domineerivalt puidutööstus ning teiste tegevusalade positiivne panus on oluliselt väiksem, siis languses tegevusalade mõju on tunduvalt ühtlasem. Kõige enam on selle aasta 10 kuuga töötleva tööstus kasvu pidurdanud põlevkiviõli- ja keemiatoodete ning jookide tootmismahu langus (elektroonikatoodete tootmismaht kasvas aasta esimestel kuudel üsna tublisti). Põlevkiviõlitoodete languse taga on madal naftahind maailmaturul, jookidel ja keemiatoodetel peamisel Vene turu nõudluse langus.
Kui töötleva tööstuse tootmismaht jäi oktoobris sisuliselt eelmise aasta sama kuu tasemele, siis käive vähenes hinnalanguse tõttu 7%. Töötleva tööstuse nii tootja- kui ka ekspordihinnad on jätkuvalt tugevas languses ning kindlat ja kestvamat nihet ülespoole näha ei ole. Nii EL-s kui euroalal tervikuna on töötleva tööstuse tootjahindade langus septembri seisuga süvenenud.
Töötleva tööstuse ekspordikäive on viimasel neljal kuul tugevas languses olnud: oktoobris vähenes see 8%, nelja kuu keskmisena 9% aastases võrdluses. Ekspordikäibe languse taga on nii väiksem väljaveomaht, kui ka languses ekspordihinnad (oktoobris -4,2%). Nagu eelmistelgi kuudel, vähendas töötleva tööstuse ekspordikäivet peamiselt elektroonikatoodete väljaveo vähenemine (oktoobris kolmandiku võrra väiksem). Eesti eksport on sel aastal tugevas languses: languse taga on aga peamiselt 30% kaupadest (elektroonika, elekter, mustmetallid, põlevkiviõlitooted, piimatooted ja joogid), mille põhjuseks ei ole otseselt halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime, vaid madalad naftahinnad, Venemaa sanktsioonid ja vähenenud nõudlus, elektroonikatoodete juures paljuski ühe ettevõttega seotud konkurentsiteemad maailmaturul ning elektritoodangu vähenemine impordi suurenemise tõttu. Ilma nimetatud kaupadeta Eesti eksport kasvaks sel aastal.
Töötleva tööstuse uute tellimuste langus oktoobris küll jätkus, kuid oluliselt aeglasema tempos kui viimastel kuudel. Keemiatoodete uute tellimuste juba mitmendat kuud kestnud tugev langus viitab sellele, et ka lähiajal ei ole siin paranemist oodata. Elektroonikatoodete tellimused küll vähenesid, kuid aeglasemas tempos kui varem. Hiljemalt järgmise aasta kevadest taandub elektroonikatoodete tootmismahu kasvuga kiiresti kõrgele tõusnud võrdlusbaas välja ning see peaks kaasa tooma paremad kasvunumbrid (kui ei toimu täiendavat pööret halvemuse suunas).
Eesti tööstussektori kindlustunne oktoobris ja novembris küll mõnevõrra paranes (sesoonselt korrigeeritud näitajate põhjal), kuid püsis jätkuvalt viimase nelja aasta (2011. aastal kindlustunne halvenes) keskmise lähedal. Ühest küljest on märgata kindlustunde suurenemist eesolevate kuude toodangu paranemise suhtes, kuid müügihindade paranemise osas ollakse üha ebakindlamad.
Välisnõudlus. Euroalal on majanduskasv tasapisi hoogu kogumas ning esialgsete andmete põhjal peaks selle aasta viimane kvartal tulema isegi tugevam, kui eelmised. Nii Läti, Leedu kui ka Rootsi majandused peaksid järgmisel aastal märgatavalt tugevnema (ootame üle 3-protsendist kasvu). Soome hakkab küll vaevu kasvama, kuid sisenõudlus jääb jätkuvalt nõrgaks. Venemaa majanduslangus järgmisel aastal aeglustub, kuid odava rubla ja sanktsioonide tõttu on eksport sinna jätkuvalt pärsitud; lisaks sellele vaevab Venemaa ettevõtteid suur laenukoormus. Kokkuvõttes peaks järgmine aasta pakkuma küll veidi paremaid ekspordivõimalusi, kuid madalad hinnad ning majanduslikud riskid võivad väljaveo taastumist pidurdada.
