Jaemüügi kasv kolmandas kvartalis kiirenes
Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet värsked numbrid jaekaubandusettevõtete tulemuste kohta septembrikuus. Värske statistika põhjal on müük jaekaubanduses kiirenenud. Kui tänavu I kvartalis suurenes jaekaubandusettevõtete käive aastavõrdluses ligi 5% ja II kvartalis 4%, siis III kvartalis kasvas müük üle 6%. Osaliselt põhjustasid tõusu kallinenud kütusehinnad, mis paisutasid küll tanklate käivet, kuid vaevalt kasumlikkust.
Jättes mootorikütuse müügi arvestusest kõrvale, on selleaastased kasvunumbrid veidi tagasihoidlikumad, kuid trendina samad – kiireim oli müüginumbrite kasv III kvartalis. Üheksa kuu kokkuvõttes on jaekaubandusettevõtete müük suurenenud ligi 250 mln euro võrra ehk 5%. Mootorikütuste kõrval on sellesse suurima panuse andnud käibekasv supermarketites, mis protsendina piirdus küll tagasihoidlikuma 3,4%-ga. Teistest kaubagruppidest on tugeva tõusu teinud tänavu kodumasinate, ehitusmaterjali jm tarbekaupade jaemüük, mis seni aastases võrdluses kasvanud 7%. Hüppeliselt on suurenenud veel ka farmaatsia- ja kosmeetikakaupade müük, mida mullusega võrreldes on müüdud 40 mln euro ehk 14% võrra enam.
Eesti inimeste armastus uhkete autode vastu on majanduslikult headel aegadel vaid hoogu saanud. Nimelt läheb traditsioonilise jaekaubanduse kõrval endiselt väga hästi ka automüügi- ja remondiga tegelevatel ettevõtetel. Mootorsõidukite, nende varuosade ja lisaseadmete müük on aastaga tõusnud 10%, hooldus- ja remonditeenuste müük lausa 20%. Uusi sõiduautosid on tänavu 9 kuuga arvele võetud üle 21 000 – viimati oli automüük sellest kõrgem vaid 2007. aastal, kui sama ajaperioodi jooksul läks neid kaubaks rohkem kui 24 000. Kui kinnisvaraturu õitseajal on ka majandustsüklist vähesõltuvaid põhjuseid, siis tänased automüüginumbrid peegeldavad puhtalt inimeste majanduslikku kindlustunnet – tööd jätkub, palk kasvab ja seega on aeg soodne premeerimaks end uue autoga.
Kuidas mõjutavad jaekaubandust järgmise aasta tulumaksutagastused?
Selle aasta alguses olid mitmed kaupmehed ootusärevad muutuste tõttu maksukeskkonnas. Tulumaksuvaba miinimumi ulatuslik tõus mõjutas positiivselt enamiku palgatöötajate rahakotti ja seetõttu ootas enamik analüütikuid märkimisväärset kasvu ka majapidamiste kulutustes. Julgemate prognooside kohaselt oleks maksureform lisanud tarbimisse kaugelt üle 100 mln euro. Kuigi paberil oli see mõttekäik kindlasti õige, tekitas sobiva tulumaksuvaba summa määramine inimestes parajalt peavalu. Nii otsustas suur osa inimestest valida ettevaatliku lähenemisviisi ja maksuvaba miinimumi kas üldse mitte deklareerida või kasutada seda väiksemas osas, kui tegelik sissetulek lubas. Maksuameti andmetel küündib selliste inimest arv, kes maksuvabastust pole täielikult ära kasutanud, lausa 460 000-ni. Rahalises vääringus tähendab see ligi 90 mln eurot. Seetõttu on nüüd võtmeküsimuseks saanud, kuidas käituvad inimesed veebruaris, mil neid ootab suur maksutagastus. Kas riigi tagastatud raha kulutatakse või säästetakse? Kindel on see, et reform annab nii mõnelegi üliõpilasele head ainest lõputööks käitumusliku majandusteaduse vallas. Küll vähemalt esialgu väljendub kontodele laekunud summa muidugi suurenenud säästudena. Asjade edasine käik sõltub tarbijate hinnangust majanduskeskkonnale – kas aeg on soodne päikesereisiks või kriisipuhvri kogumiseks?
Laenukasv on aeglustumas
Vaadates majapidamiste finantskäitumist läbi pangandussektori statistika, võib leida märke suurenenud konservatiivsusest. Majapidamiste laenuportfelli kasv saavutas tipu selle aasta alguses, jõudes aastases võrdluses 7%-ni. Nüüdseks on uute laenude võtmine aga aeglustunud ja septembris piirdus koguportfelli kasv 6,3%-ga. Aktiivsete laenulepingute arvu põhjal on aeglustumine olnud sellest isegi järsem. Samal ajal on inimeste pangaarved jätkanud paisumist. Septembri seisuga seisis residentidest majapidamiste eurokontodel üle 7,2 miljardi euro, mida on 9,3% enam kui samal ajal eelmisel aastal. Küll suureneb koos automüügiga endiselt hoogsalt majapidamiste võetud liisingute jääk. Septembris oli see 2017. aastaga võrreldes koguni viiendiku võrra suurem. Kõigist majapidamiste finantskohustustest moodustab liising küll veel suhteliselt väikese osa.
Kui ettevõtete tulevikuvaade on muutunud varasemast vähem optimistlikuks, siis majapidamiste hinnang majandusolukorrale pole konjunktuuriuuringute põhjal kuigivõrd halvenenud. Tarbijate kindlustundeindeks langes oktoobris küll üsna järsult, kuid varasematel kuudel on indikaator olnud väga kõrgel tasemel. Täna on näha mitmeid märke majanduskasvu aeglustumisest, kuid see ei tähenda, et majandus kasvaks edaspidi aeglaselt. Lisaks jääb väga kõrge tööhõive tõttu surve palgakasvuks püsima ka siis, kui SKT 5% asemel 3% võrra suureneb. Seetõttu võivad koduturule keskendunud kaupmehed endiselt loota, et nende müük hea hooga kasvab.
