Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuleks ootustest kiiremini kasvanud majanduse toel suureneva maksutuluga vähendada Eesti riigieelarve puudujääki, mitte kulusid kasvatada.
Kaasik kirjutas reedel ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos, et Eesti majanduskasvu ohustavad tegurid ei ole kadunud, vaid mõne eksperdi hinnangul isegi suurenenud. Ebamäärastes tingimustes on Kaasiku sõnul alati kindlam lähtuda pigem ettevaatlikumatest kui optimistlikumatest ootustest.
"Järjest enam on aga kuulda soovidest ja ootustest, mis ei lähe kuidagi kokku riigi tulude kasvuvõimekusega," märgib Kaasik. Kulude järsk kasv saab tema sõnul tulla kas efektiivsusest või kellegi arvel, kuid realistlik ei ole oodata, et see saaks sündida lühikese aja jooksul.
"Tuleb tunnustada valitsust, et jätkuvalt on sihiks jõuda eelarvega ülejääki. Ainsa miinusena võib tõdeda, et võrreldes 2011. aasta plaanidega on valitsus ülejäägi saavutamist aasta võrra edasi lükanud, 2014. aastale," kirjutab Kaasik.
Kriitikat väärib ülejäägisihi edasilükkamine Kaasiku sõnul seetõttu, et majandusareng ja sellega koos eelarvetulude laekumine on kulgenud oodatust paremini. "Jääb vaid loota, et sellest uuest eesmärgist peetakse järgmise aasta eelarves kinni," kirjutab Kaasik.
"Eelarve ülejääki jõudmine on esmatähtis eesmärk, sest tugev ja kaugelevaatav eelarvepoliitika ehk säästude kogumine suurendab riigi majanduspoliitika usaldusväärsust, mis suurendab Eesti inimeste heaolu pikemas plaanis," kirjutab Kaasik.
Valitsuse reservide taastamine on hädavajalik, kuna reservid aitasid järsu majanduslanguse lööki pehmendada, märgib Kaasik.
Eesti valitsus on viimasel ajal hakanud väärtustama struktuurset eelarvepositsiooni, mis mõõdab eelarveseisu ilma ühekordsete ja majanduslangustest või -tõusudest johtuvate teguriteta, märgib Kaasik. Struktuurne eelarvetasakaal aga ei ütle Kaasiku sõnul midagi tegelike rahavoogude kohta.
"Struktuurne tasakaal on reaalajas raskesti mõõdetav ning annab ka rohkelt tõlgendamisvõimalusi mis tahes ülemääraste kulude õigustamiseks, nii statistiliselt kui ka retooriliselt," märkis Kaasik. "See on kindlasti üks põhjus, miks mitu riiki praegu raskustes on. Seepärast peaks nominaalne eelarvepositsioon olema edaspidigi kõige tähtsam eelarve-eesmärk."
