"Eelmisel aastal oli vastav näitaja 20%, nii et toiminud on päris suur hüpe, kui sinna juurde lisada veel need 53%, kes arvasid, et nende ettevõtte käive pigem kasvab, on see näitaja 83%," ütles PwC Eesti juht Ago Vilu uuringu tutvustusel.
Lätis oli 64% ja Leedus 67% juhte, kes uskusid tõenäoliselt oma ettevõtte käibe kasvu.
Ligi 40% Eesti juhtide jaoks on eksport ja 26% jaoks innovatsioon põhilised kasvuallikad. Ka teiste ettevõtete omandamine ja ülevõtmine näitab kasvutrendi, see on põhiliseks kasvuallikaks igale kümnendale vastajale.
Soome, Rootsi, Läti ja Leedu on ettevõtjate jaoks põhilisteks eksporditurgudeks ka tulevikus. Läti ettevõtjate jaoks on selleks Eesti, Leedu, Venemaa ja Rootsi ning Leedu ettevõtjate jaoks Skandinaavia, Läti, Saksamaa ja Eesti.
Eesti ettevõtete jaoks üldisena on võimalike kasvupiduritena Vilu sõnul esikohtadel geopoliitiline ebakindlus, ebapiisav majanduskasv ja tööjõupuudus. "Nii Lätis kui Leedus mure number üks on kasvav maksukoormus," märkis Vilu.
Konkreetsete äririskidena oma ettevõtte vaatenurgast on Eesti ettevõtete jaoks esikohal vajalike oskustega töötajate puudus, sellele järgneb suutmatus kriisile õigeaegselt reageerida, kolmandaks muutused tarbijakäitumises ja ostujõus. Vajalike töötajate puudus on esikohal ka Lätis ja teisel kohas Leedus.
Lätis aga on põletavaks teemaks Vilu sõnul altkäemaksud ja korruptsioon. Leedus on ettevõtjate peamiseks mureks aga uute konkurentide sisenemine turule.
Lõppenud aastal Eesti ettevõtetest 60% suurendas töötajate arvu, 22% jättis selle samaks, 17% ettevõtetel töötajate arv langes. 2017. aastal 58% kavatseb töötajate arvu suurendada, 10% plaanib seda pigem vähendada.
"Eesti ettevõtted on töötajate arvu suurendamise osas positiivsemalt meelestatud kui Läti ja Leedu omad," märkis Vilu, lisades, et seal oli vastav näitaja alla 40%.
Kolmveerand Eesti ettevõtetest plaanib käesoleval aastal ka palku tõsta. "Pole eriti näha, et senine palgaralli näitaks raugemise märke," sõnas Vilu. Sarnane pilt on ka Leedus, Lätis plaanib palku tõsta 64% ettevõtetest.
Ootuste osas valitsusena tõuseb Eesti ettevõtetel jätkuvalt esile majanduskasvu toetava keskkonna loomine, vajalike oskustega tööjõu tagamine ja tõhusa maksusüsteemi loomine. Lätis ja Leedus on esmane ootus aga tõhusa maksusüsteemi loomine.
Eestis arvab 63% juhtidest, et põhimõtteliselt on Eesti maksusüsteem toimiv, Lätis on vastav näitaja üksnes 5%. Eestis on 14% juhtidest kaalunud oma ettevõtete viimist mõnda teise riiki, Lätis aga tervelt 79%. "Kõik ei pruugi olla kuld, mis kaugelt hiilgab, kui me räägime Läti maksusüsteemist," sõnas Vilu.
Maksueristuste sisseviimist riigi konkurentsivõime suurendamiseks pooldab 34% Eesti juhtidest ja 70% Läti juhtidest.
Eestis, Lätis ja Leedus vastas uuringule 321 juhti.
