Intrumi iga-aastane uuring, mis viidi läbi 24 Euroopa riigis, leiab, et Covid-19 kriisil on püsiv mõju Euroopa tarbijate suutlikkusele majapidamise rahaasju hallata. Küsitluse tulemuste kohaselt nendib 41 protsenti Eesti elanikest, et kasvavad arved avaldavad negatiivset mõju nende üldisele heaolule, teatas ettevõte.
Oma heaolu pärast muretsevate Eesti tarbijate osakaal on püsinud stabiilsena alates 2020. aastast, Lätis ja Leedus on see näitaja aga kasvanud. Sellest hoolimata ütleb 41 protsenti eestlastest, et nende arved kasvavad sissetulekust kiiremini; 8 protsendi võrra rohkem kui 2020. aastal.
Taastumise kiirenedes muudab kogu Euroopas kasvav inflatsioon mõne tarbija finantsseisundi halvemaks. 69 protsenti eurooplastest ütleb, et nad on mures inflatsiooni mõju pärast nende rahalisele heaolule.
See näitaja on tõusnud Lõuna-Euroopas 79 ja Ida-Euroopas 76 protsendini, võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopaga, kus vastav näitaja on 65 protsenti. Paljudel tekiks märkimisväärse hinnatõusu korral raskusi toimetulekuga. 22 protsenti jääb pärast arvete tasumist palgast alles alla ühe viiendiku.
Uuring leidis, et inflatsiooni kasvades kardab 12 protsenti eestlastest võrreldes 23 protsendise Euroopa keskmisega, et nende sissetulekust jääb pärast arvete tasumist alles alla kümne protsendi ning tõenäoliselt oleks paljudel raskusi üldise hinnatõusu korral.
Eestlaste seas on eriti haavatavad leibkonnad, mille igakuine kogusissetulek jääb alla 600 euro. Nende hulgas märgib iga neljas ehk 24 protsenti, et pärast arvete tasumist ei jää alles rohkem kui 10 protsenti sissetulekust.
35 protsenti Eesti elanikest teatas, et pärast kõigi majapidamisarvete tasumist on neil kuupalgast alles üle 50 protsendi. Euroopas on sama näitaja keskmine vaid 16 protsenti.
Iga kuues eestlane ütles, et viimase 12 kuu jooksul on tal jäänud arve õigeaegselt tasumata, mis on peaaegu poole vähem kui Euroopa keskmine.
Vaadates Covid-19 mõju Eesti tööhõive olukorrale, leiab Intrumi uuring, et see tõusis sissetuleku kaotanute puhul 27 protsenti ja töötamise lõpetanute, kuid puhkusetasu saanud inimeste puhul 25 protsenti, mis viitab sellele, et meetmed majanduse toetamiseks pandeemia ajal ei ole maksekäitumist oluliselt mõjutanud.
Vähemalt ühe arve tasumata jätnud tarbijate osakaal on Eestis aga Euroopa keskmisest 30 protsenti väiksem ega ole alates 2020. aastast kasvanud.
Peamiseks arve maksmata jätmise põhjuseks olid 42 protsendiga unustamine ja rahapuudus. Kui eestlaste seas on vähenenud unustamine, siis raha puudumine on veidi suurenenud. 16 protsenti seisid silmitsi tehniliste probleemidega, mis ei võimaldanud arvet õigeaegselt tasuda.
Covid-19 tõttu saamata jäänud tulu on olnud arvete tasumata jätmise põhjuseks 8 protsendil juhtudest. Võrdluseks, tööandja suutmatus maksta pandeemia ajal palka on mõjutanud maksedistsipliini 6 protsendi tarbijate puhul.
Kõigist Eesti elanikest, kes pole viimase 12 kuu jooksul tasunud õigel ajal rohkem kui ühte arvet, kirjeldab 70 protsenti seda kui ühekordset sündmust võrreldes 56 protsendise Euroopa keskmisega ja 30 protsenti kui regulaarset juhtumit. Euroopa on keskmine 44 protsenti.
Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. 2021. aasta uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini.
