Riigile jääb sellest järjest vähem vahendeid muude vajaduste katteks ning nõrgeneb ka võime vajadusel majandusele tuge pakkuda, hoiatas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, kutsudes ühiskondlikult kokku leppima, kuidas võlastumine peatada.
Eriti oluline on riigirahanduse tugev seis kriisiolukordades, rääkis Kaasik riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mis keskendus Eesti riigi võlakoormusele.
„Jah, me oleme euroalas, jah, me oleme NATOs. Aga mida kõrgem on meie võlakoorem, seda raskemaks võib osutuda kriisiolukorras täiendavalt laenu võtta,“ ütles Kaasik, nentides, et Eesti-sugusel väikesel ja avatud riigil oma geograafilises asukohas on turult raha laenamine alati keeruline. Olukord pole küll päris võrreldav, kuid siiski tasub meeles pidada, et 2009. aasta eelarvekärpeid tuli teha muu hulgas ka sellepärast, et Eesti riik poleks saanud turult mõistliku hinnaga laenata, meenutas Kaasik.
Praegu näitab rahandusministeeriumi prognoos, et intressimaksed, mida Eesti riik peab laenuandjale maksma, kasvaksid nelja aasta pärast juba 0,9%ni SKPst. Samas suurusjärgus ehk 1% SKPst on riigi kulutused teaduse rahastamiseks. „Käesoleval aastal tähendaks 0,9% SKPst seda, et igal töötaval Eesti elanikul tuleks üksnes riigivõla intresside tasumiseks panustada üle 500 euro ja me ei räägi siin laenu põhiosa tagasimaksmisest,“ tõi Kaasik näiteks.
Kaasiku sõnul on oluline teadvustada, et Eesti majanduse üldine kasvutempo aeglustub ja sellega muutub keerulisemaks ka laenude tagasimaksmine. Pole välistatud olukord, kus madala kasvu keskkonnas võib Eesti laenuintress osutuda kõrgemaks kui eurodes mõõdetud majanduskasv. „See tähendab, et võlakoormus iseenesest ajaga enam ei vähene,“ ütles Kaasik. Samuti ei näita ELi riikide viimase 25 aasta kogemus, et neis riikides, kus võlga on võetud rohkem, oleks riiklike investeeringute maht suurem. „Pigem on vastupidi,“ märkis Kaasik.
Juba küsivad ka riikide krediidikõlbulikkust hindavad reitinguagentuurid, milline on Eesti plaan kiire võlakasvu peatamiseks. „Kui riigi võla kestlikkuse osas kerkivad üles küsimused, siis võivad muutuda ka riskihinnangud kogu majandusele. Ja siis kannatavad juba ka Eesti inimesed ja ettevõtted, kes soovivad laenu võtta – sest ilmselt peavad nad seda tegema kallimalt,“ ütles Kaasik.
Lahendus on hoida valitsussektori tulud ja kulud terve majandustsükli kestel tasakaalus või selle lähedal. Suures pildis tuleb praeguses seisus võlakasvu pidurdamiseks kas tõsta makse või kärpida kulusid. „Paraku on need alati väga rasked otsused,“ nentis Kaasik. „Sest kuigi need on vajalikud kogu ühiskonna heaolu jaoks, siis mingi osa ühiskonnast saab kas riigilt vähem tuge või peab rohkem riigi rahakotti panustama,“ jätkas ta. Eesti Panga asepresidendi sõnul vajame Eestis ühist arusaama, mis aitaks riigi eelarvet kokku panna nii, et võlakoorem liialt ei kasvaks. „Eesti eelarvereeglites võiksid olla nõuded, mis riigivõla liigkiiret kasvu ohjaksid,“ pakkus Kaasik välja, mööndes, et sellel teel on möödunud aastal juba tehtud ka samm õiges suunas.
