Eesti väliskaubanduse maht kolmandas kvartalis vähenes. Ettevõtjate ootused ei viita ka sellele, et olukord lähiajal paraneks. Enam on selliseid ettevõtjaid, kelle hinnangul konkurentsivõime on halvenenud ning järgmistel kuudel eksporditellimused pigem kahanevad.
Kolmanda kvartali kahaneva ekspordi põhjus oli peamiselt nõrk kaubaeksport, kuid ka teenuste ekspordi kasv on kokku tõmbunud. Maksebilansi andmetel vähenes kaupade väljavedu kolmandas kvartalis 23% ja sissevedu 17%. Teenuste ekspordikäive oli kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 1% ja teenuste import 3% suurem.
Kaubaekspordi languse taga on peamiselt madalseis töötlevas tööstuses. Langus hõlmab kõiki olulisi tegevusalasid. Endiselt on pärsitud puidusektori ettevõtete eksport, sest Skandinaavia turgudel on kinnisvara ja ehitusturg väga nõrk. Olulist rolli kahanemises on kolmandas kvartalis mänginud ka masinate ja seadmete valdkond, mille taga on peamiselt elektroonikasektori nõrgem eksport.
Lisaks põhjustas suure osa ekspordikäibe kahanemisest erinevate kütuste ja elektrienergia ekspordikäibe vähenemine, mis oli tingitud peamiselt hinnalangusest võrreldes aastataguse ajaga ning sanktsioonide mõju väljataandumisest.
Kolmandas kvartalis vähenes ka kaubaimport. Sellel oli mitu erinevat põhjust. Esmalt ei varuta tänu tarneprobleemide lahenemisele enam kaupa ladudesse, teiseks tähendab madalam nõudlus, et tootmises on vaja vähem sisse osta materjale ning kolmandaks on tuntavalt kahanenud mineraalsete kütuste sissevedu.
Teenuste eksport tervikuna kolmandas kvartalis küll veidi kasvas, aga ka see valdkond tunnetab nõudluse kahanemist. Ekspordikäive kasvas endiselt nii IKT-teenuste kui ka reisiteenuste valdkonnas. Endiselt kahanes veoteenuste eksport, mis on otseselt seotud kaubavahetuse kahanemisega. Varem teenuste ekspordi kasvu toetanud muude äriteenuste eksport kolmandas kvartalis kahanes pisut võrreldes aastatagusega; ka selle valdkonna tegevust mõjutab madal konjunktuur välisturgudel.
Maksebilansi jooksevkonto puudujääk kolmandas kvartalis suurenes peamiselt kaubabilansi halvenemise tõttu. Jooksevkonto puudujääk oli 468 miljonit eurot, mis moodustas 5% SKPst.
Majandusliku ebakindluse süvenemine hoiab ettevõtjate ootused pessimistlikud ning lähiajal paranemist pigem ei oodata. Ettevõtjate ootused on tagasihoidlikud ka meile olulistel eksportturgudel, näiteks Skandinaavias ja Lätis, kuid Eesti ettevõtjate hinnangud eristuvad selgelt oma pessimistlikuma alatooniga.
