Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 141 miljonit eurot, mis oli 17 miljonit eurot suurem kui 2014. aasta veebruaris.
Kõige enam eksporditi veebruaris elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi langust mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (langus 34 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim kasvas puidu ja puittoodete (kasv 11 miljonit eurot) ning elektriseadmete (kasv 6 miljonit eurot) väljavedu.
Kõige rohkem imporditi veebruaris Eestisse elektriseadmeid (21% koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%) ning mineraalseid tooteid (10%). Impordi langust mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 43 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) sisseveo vähenemine. Samas suurenes elektriseadmete (kasv 44 miljonit eurot) sissevedu.
Ekspordi sihtriikide seas oli veebruaris esikohal Rootsi (19% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (10%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim vähenes eksport Venemaale (langus 46 miljonit eurot), Lätti (langus 15 miljonit eurot) ja Norra (langus 14 miljonit eurot). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh. kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala). Lätti vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus, elektrienergia) ja transpordivahendite (sh sõiduautod) väljavedu. Norra eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh aromaatsete süsivesinike segud) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh. kokkupandavad ehitised). Samas suurenes oluliselt eksport Hollandisse (kasv 17 miljonit eurot) ja Iraani (kasv 11 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ning Iraani põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh oder) eksport.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%) ja Lätist (9%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Lätist elektriseadmeid ja põllumajandussaaduseid ning toidukaupu. Enim vähenes kaupade sissevedu Saksamaalt (langus 29 miljonit eurot) ja Soomest (langus 26 miljonit eurot). Saksamaalt imporditi vähem mineraalseid tooteid (sh rasked õlid) ja mehaanilisi seadmeid ning Soomest mineraalseid tooteid (sh. mootorkütus ja elektrienergia) ja transpordivahendeid. Samas suurenes kaupade import Hiinast (kasv 15 miljonit eurot) ja Ungarist (kasv 13 miljonit eurot). Hiinast kaupade impordi suurenemist mõjutasid peamiselt elektriseadmete ning tekstiil ja tekstiiltoodete ja Ungarist elektriseadmete sisseveo kasv.
Võrreldes käesoleva aasta jaanuariga langes veebruaris eksport 6% ning import kasvas 4%.
Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.03.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.03.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.
