"Rahvusvahelised transpordi koostööprojektid on mahukad ja kompromisside nimelt tuleb teha palju tööd, täna me astusime sammu edasi, kuid tuleb silmas pidada, et olulisemalt pikem tee on veel minna," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ministeeriumi teates.
Partsi sõnul on ühisettevõtte edu garantiiks kriitilise tähtsusega professionaalse juhtkonna palkamine. "Näen Rail Balticu ühisettevõtet kui tugevat kompetentsikeskust, mida veavad maailma parimad eksperdid," lisas ta.
Ühisettevõtte asutavad kolm Balti riiki, kuid kokkuleppe kohaselt on Soomel ja Poolal võimalus hiljem aktsionärina liituda. Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe kohaselt Riiga, kõik kolm riiki panustavad aastas halduskuludeks 650 000 eurot.
Samuti lepiti kokku, et piiratud vastutusega äriühingu aktsionäride leping valmib tuleva aasta alguseks ja osapooled kavatsevad taotleda projekti realiseerimiseks 85-protsendilist rahastust Euroopa Liidu poolt. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.
Eelnevalt teatas Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevicius, et Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid ei allkirjasta täna Vilniuses Rail Balticu ühisfirma asutamise deklaratsiooni, kuna kõnelused jätkuvad, sest Eesti ei poolda Vilniuse kaasamist projekti.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme ehk Euroopa laiusega, moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.
