"Praegu maailma kaubanduspoliitikas toimuva taustal tuleks Eesti ekspordi juunikuu andmeid analüüsides eelkõige arvestada sellega, et suurepärastes juunikuu tulemustes ei kajastu veel mingil määral kahju, mida Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtete ründamine maailmamajandusele võib tekitada," ütles Vitsur BNS-ile.

"Kuivõrd maailmakaubandust ohustavad otsused on jõustunud alles hiljuti ja majandus omab teatavat inertsi, siis lähikuudel ma suurt tagasilööki veel ei oota. Kuid iga juhul tuleb arvestada sellega, et usk majanduskeskkonna ja reeglite stabiilsusesse on saanud löögi ja see asjaolu hakkab vältimatult ettevõtjate majanduslikku aktiivsust mõjutama," rääkis presidendi majandusnõunik.

Vitsuri hinnangul on Eesti eksportöörid teinud viimasel ajal head tööd uute, Euroopa Liidu (EL) väliste turgude leidmisel ja saavutanud ka märkimisväärset edu. "Eksport EL-i välistele turgudele kasvas võrreldes möödunud aasta juuniga 33 protsenti, see on kolm korda enam kui eksport EL-i riikidesse, kusjuures EL-i väliste riikide osa Eesti ekspordis ei ole tühine, vaid moodustab sellest ühe kolmandiku. Seejuures, nagu juunikuu tulemused on näidanud, on seal kasvupotentsiaal hea," sõnas ta.

Samas leiab Vitsur, et kaubandusvaidluste õhkkonnas võivad Eesti ettevõtete väljavaated mitmetel uutel turgudel siiski mõnevõrra halveneda. "Ohu punkt on siin selles, et kui suure majanduspotentsiaaliga EL peaks tõenäoliselt suutma end ees ootavates kaubandusvaidlustes küllalt tõhusalt kaitsta ja vältida tõsisemaid majanduslikke tagasilööke, siis enamiku EL-i väliste riikide osas me sellist võimekust eeldada ei saa," märkis Vitsur.

Kuid seejuures tuleb Vitsuri sõnul arvestada ka seda, et Eesti EL-i eksportivad ettevõtted tegutsevad väga sageli Euroopa rahvusvaheliste ettevõtete tootmisahelates ning on seeläbi siiski avatud EL-i välistele majandusriskidele.

Kaupade eksport suurenes juunis aastaga 17 protsenti ja import 18 protsenti. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot, 2017. aasta juunis oli see 114 miljonit eurot, teatas statistikaamet neljapäeval.

"Ekspordi kasv oli juunis nii geograafia kui ka kaubagruppide mõttes laiapõhjaline. Tähtsamates kaubajaotistes nagu mineraalsed tooted, puit ja puidutooted, metall- ja metallitooted ning elektriseadmed oli kasv tugev või isegi väga tugev: 14 -62 protsenti. Mõneprotsendilist langust võisime täheldada üksnes 2-3 protsendi osatähtsusega paberi ja tekstiiltoodete grupis," sõnas Vitsur.