"Eestis kasutatakse põlevkivi soojuse tootmiseks otseselt või kaudselt läbi põlevkivi uttegaasi põletamise, Ida-Virumaal suuremates linnades Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Kiviõlis. Kõikides eelnimetatud paikades avaldaks aktsiisimäärade tõus mõju kaugküttehindadele," ütles Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimehe Andres Veske liidu pressiteate vahendusel.
Veske märkis, et Kirde-Eestis on samas Eesti kõige kõrgem töötuse määr ehk ligikaudu 10 protsenti töötuid. "Samuti kuulus Kirde-Eestis proportsionaalselt kõige rohkem, 55 protsenti elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka. Paneb muretsema, et põlevkivi aktsiisimäära tõstmine pärsib Kirde-Eesti konkurentsivõimet. Paljud tööstused tegutsevadki piirkonnas tänu madalamatele energiahindadele ning koos konkurentsi langemisega suureneb töötus veelgi," ütles ta.
Lisaks kasutavad liitude hinnangul põlevkivikütteõli soojuse tootmiseks üle Eesti ligi 500 katelt, millest toodetakse kokku rohkem kui 500 gigavatt-tundi soojust. Kuigi põlevkiviõli kasutatakse palju soojuse tipukoormuste katmisel, on Eestis palju neid katlamaju, milles põlevkiviõli on baaskütus. Investeeringud katelde rekonstrueerimiseks on juba kaugküttehindadesse arvestatud, uued investeeringud järjekordsesse rekonstrueerimisse suurendavad kapitalikulu soojuse hinnas, teatasid liidud.
Valitsus kinnitas neljapäeval maksumuudatuste paketi, millega tõuseb põlevkivi aktsiisimäär ligi kolm korda ning põlevkivikütteõli aktsiis ligi neli korda.
