Ligi rääkis Postimehele antud intervjuus, et kuna rahandusmuresid on naeruvääristatud ja riigieelarvet rüüstatud, tuleb nüüd kinni maksta korraga nii vanad kui ka uued kulud. "Ma arvan, et rahandusministeeriumis on enamasti kord olnud, kuigi ma ei ole kindel, kas kogu vaim on seal säilinud, sest et rahanduspoliitika on ikkagi kümme aastat alla käinud," rääkis Ligi.
Tulevase rahandusministri sõnul on probleem selles, et muutunud on poliitiline keskkond. "Rahanduse muresid on nii kaua naeruvääristatud ja eelarvet on nii kaua rüüstatud, et erakondadel pole alles enam seda vaimu, et räägitakse Eesti valitsuse nimel. Nende läbirääkimiste puhul pean küll ütlema, et seda on üksjagu tagasi tulnud. Tunnistati, et meil on piirid, ja sõlmiti kokkulepe. Näis, kuidas elluviimine läheb," ütles Ligi.
Jürgen Ligi sõnul on SKT suhtes maksukoormus sama suur kui 20 või 25 aastat tagasi ja maksumäärad seal sees paar protsenti tõesti kasvavad. "Tulumaks ja käibemaks suurenevad. Mul on eriti kahju sellest, kui ikkagi arvatakse, et ettevõtetelt saab niisama raha võtta. Nii et majandusele see pakett rõõmusõnum ei ole," tõdes Ligi.
"Inimestele ei ole see samuti rõõmusõnum, aga oma riik on tegelikult palju kallim kui see, mida selle eest siiani makstud on. Meil on üleval veel väga palju vanu arveid ja ka kulude suurenemised on vaja kinni maksta. Ainuüksi otseselt julgeolekusse minevad lisakulud on ja saavad olema suuremad, kui see nõndanimetatud julgeoleku maksupakett," lisas tulevane rahandusminister.
Küsimusele, kui ruttu majanduse korda saab, vastas Ligi, et projektsioon näitab ikkagi miinuse vähenemist. "Sellises korras olemisest, nagu seda traditsiooniliselt on nimetatud, oleme veel kaugel ka kolme-nelja aasta pärast, aga vähemalt on rahandus jätkusuutlikul rajal. Teatud piiri miinust tuleb taluda ja loomulikult on kriiside ajal ka loomulik, et võlgu võetakse, aga nüüd on tulnud see aeg, kus tuleb hakata neid tehtud kulusid ja ka uusi kulusid kinni maksma. Ega sõja lõpp lähemale tulnud ole ja need otsesed ning kaudsed kulud, mis selle tõttu tuleb maksta, on ikkagi väga suured nii energeetikas, sõjanduses kui ka muudes valdkondades," nentis Ligi.
