Tüüpjuhtumid
- Praktikas esinevad juhtumid, kus äriühingu ainuosanik, juhatuse liige ja töötaja (ühes isikus) panustab äriühingu majandustegevusse, sh osutab teenuseid ja/või müüb kaupu. Samas ei maksta talle äriühingust sotsiaalmaksu ega -maksetega maksustatavat töötasu või makstakse seda alammääras, kuigi tema panus ja äriühingu majandustegevuse ulatus eeldavad märksa kõrgemat tasu. Madalat töötasu kompenseerib kas ühekordne või regulaarne, sageli isegi igakuine dividendi väljamakse, mis võrreldes töötasuga ei kuulu maksustamisele sotsiaalmaksu ega -maksetega.
- Esineb nii olukordi, kus sellisel äriühingul ei ole teisi töötajaid, kui ka olukordi, kus äriühingul on lisaks juhatuse liikmele mõned töötajad, kes saavad töötasu, kuid ainuosanikust juhatuse liige, kes panustab aktiivselt äriühingu majandustegevusse, saab võrreldes teiste töötajatega oluliselt madalamat tasu, sest erinevalt teistest töötajatest saab ta ka dividenditulu.
- Kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus ainuosanikust ja juhatuse liikmest töötaja (ühes isikus) ei saa äriühingust töötasu väljamakseid, kuid äriühing deklareerib ja maksab tema kui töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt (2018. aastal 470 eurot kuus), et tagada isikule ravikindlustus.
- Samuti tuleb ette olukordi, kus isik töötab teise tööandja juures, kellelt saab turutingimustel töötasu, või isik on pensionär ja saab pensioni ning ta panustab aktiivselt ka oma äriühingu majandustegevuses. Kuna isik on teise tööandja juures töötajana ravikindlustatud või pensionärina riigi poolt ravikindlustatud, siis ei pea ta vajalikuks endale oma äriühingust töötasu maksta ja võimaldab oma äriühingule sel viisil põhjendamatu konkurentsieelise teiste sarnaste ettevõtjate ees.
Sotsiaalmaksu kogumise eesmärk on riiklikuks pensionikindlustuseks ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Sotsiaalkindlustus toimib solidaarsusprintsiibil – sotsiaalmaksu makstakse töistelt tasudelt ning laekunud raha kasutatakse pensionideks ja ravikuludeks. Isik, kelle töistelt tuludelt sotsiaalmaksu maksti, saab vastuhüve kindlustusjuhtumi korral (nt haigestumisel, pensioniikka jõudmisel). Töötasu asendamisel dividendiga säästetakse sotsiaalmaksukulu, kuid samas tarbitakse sotsiaalseid hüvesid teiste maksumaksjate arvelt. Maksuhaldur on seisukohal, et see ei ole põhjendatud ega õiglane teiste maksumaksjate suhtes, kes tasuvad turutingimustele vastavalt töötasult sotsiaalmaksu ja -makseid.
Kui isik saab igakuiselt brutotöötasu alammääras 500 eurot, siis on tööandja palgakulu 669 eurot (sotsiaalmaks 165 eurot, tööandja töötuskindlustusmakse 4 eurot). Kui isik saab igakuiselt lisaks töise tegevuse eest dividendi nt 1000 eurot, siis on äriühingu tulumaksukohustus dividendidelt 250 eurot. Osanikul on küll õigus dividendile, kuid dividend ei tohi asendada töötasu.
Samas kui isik saaks korrektselt igakuiselt turutingimustele ja tehtavale panusele vastavat töötasu 1500 eurot, siis kujuneks tööandja palgakulu kokku 2007 eurot (sotsiaalmaks 495 eurot, tööandja töötuskindlustusmakse 12 eurot). Kulude võrdlemisel on selge, et dividendide maksmise eeliseks on rahaline võit maksude näol, kuid töötasu asemel dividendide maksmine ei ole õige.
Kõikide isikute töise panuse ühesuguseks maksustamiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline silmas pidada, et aktiivse tegevuse ehk ameti- või tööülesannete täitmise eest tuleb maksta ka vastavalt juhatuse liikme tasu, töötasu, teenustasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist. Osanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid töise tegevuse eest saadud töötasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Maksustamisel tuleb eristada:
- töötasu (sh juhatuse liikme tasu ja töötasu)
- erisoodustusi
- dividende
Alljärgnevalt vaatleb MTA neid lähemalt.
Juhatuse liikme tasu
Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised (võlaõigusseaduse § 28 lg 1). Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on osaühingu juhatuse liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu1. Kui pooled ei ole tasu suuruses eraldi kokku leppinud, on juhatuse liikmel õigus saada mõistlikku tasu2.
Võlaõigusseaduse § 28 lg 2 näeb ette, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.
Juhatuse liikme mõistlikuks tasuks saab lugeda eelkõige tasu, mille suurus vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise kohas sarnaste ülesannete täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse osaühingu majanduslikku olukorda (äriseadustiku § 180¹ lg 2).3
Juhatuse liikmel on õigus saada ja nõuda oma ülesannete täitmise eest osaühingult mõistlikku tasu, kuid see tasu peab olema maksustatud ka juhatuse liikme tasuna nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni maksega.
Töötasu
Töötasu ja muude hüvitiste maksmine on sätestatud töölepingu seaduse §-des 29–41. Töötasu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning enamikel juhtudel ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksetega.
Maksuhaldur eeldab ka töötasu puhul, et töölepingu alusel tuleb maksta lepingu täitmise kohas lepingus kokku lepitud tööülesannete täitmise eest tavaliselt makstavat töötasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku töötasu. Tavaline tasu võib olla konkreetse töötaja töölepingus kokku lepitud tööülesannetega sarnaste tööülesannete täitmise eest makstav tavaline tasu või piirkonna tavaline tasu selliste tööülesannete täitmise eest.
Abiks vastavas ettevõtlusvaldkonnas tavaliselt tasutava töötasu leidmisel soovitame kasutada avalikke andmeallikaid. Nii näiteks avaldame oma veebilehel „Tegevusalade statistika" erinevat ettevõtlusega seotud statistikat, mida uuendatakse regulaarselt kord kvartalis. Statistika avaldamine annab tööandjatele muuhulgas võimaluse võrrelda töötasu, käivet, töötajate arvu jne sama tegevusala ettevõtetes nii maakonniti kui ka Eestis tervikuna ning aitab kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja teeb äritegevuse Eesti ettevõtlusmaastikul läbipaistvaks.
Statistika aluseks on maksu- ja tolliametile deklareeritud andmed.
Samuti võib tavaliselt tasutava töötasu leidmisel olla abiks Statistikaameti veebilehel keskmise palga kohta leitav info, mida Statistikaamet kogub, analüüsib ja regulaarselt ka avaldab.
Erisoodustused
Mitterahalises vormis juhatuse liikmele või töötajale tulenevalt töösuhtest antud hüvesid, mis on töötaja jaoks rahaliselt hinnatavad, tuleb käsitleda ja maksustada need erisoodustusena. Erisoodustuse hinnaks on töötajale antud hüve harilik väärtus, milleks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) (vt täpsemalt veebilehelt „Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta").
Erisoodustused maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.
Dividendid
Kuna äriühingu eesmärk on suunatud kasumi teenimisele, siis on osaniku peamine varaline õigus saada teenitud kasumi arvel dividendi. Olemuslikult on dividend kasu, mida osanik saab osaühingusse paigutatud investeeringult.4
Osanikul on õigus dividendidele, kuid dividendid ei tohi asendada töötasu. Juhatuse liige ja töötaja peavad oma töise tegevuse eest saama juhatuse liikme tasu või töötasu. Kui juhatuse liige saab tasu ja/või töötaja töötasu, mis on mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete või töötaja tööülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga, siis võib osanik saada nii palju dividende, kui osaühingu kasum võimaldab maksta.
Dividendid või töötasu?
Tallinna Ringkonnakohus tegi juba 04.03.2009 otsuse (OÜ Wasp Project lahend 3-08-364) põhimõttelise vaidluse üle, kui suur on äriühingu otsustusvabadus väljamaksete sisu üle olukorras, kus üks füüsiline isik on nii selle äriühingu osanik, juhataja kui ka töötaja.
Ringkonnakohus leidis, et ettevõtjaid tuleb maksukohustuse osas kohelda võrdselt. Põhjendatud ei ole maksueeliste andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis oluliselt jäävad alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tasu, või makstakse seda väga vähe. Dividendide maksmine osanikele on igati seaduslik. Samas juhul, kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, on selle töö eest põhjendamatult madala töötasu maksmise eesmärgiks maksukohustuse vähendamine ning tekib küsimus maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 kohaldamisest.
MKS-i § 84 näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
MKS-i §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud juriidilisest vormist. Tehingu õigusliku vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad on saavutanud sama majandusliku tagajärje, kuid maksustamisel soodsama tulemuse.5
Ringkonnakohus leidis, et maksukohustuse suurus peab olema prognoositav. Äriühingul peab olema mingi tugipunkt, millele tuginedes hinnata, kui suur peab olema osanikust töötaja palk, selleks, et maksuhaldur sellega nõustuks. Maksuhaldur ei saa kohustada kõiki äriühinguid, vaatamata tööjõuturul palkade paindlikkusele, maksma osanikele vähemalt keskmist palka. Puudub mõistlik põhjendus, miks peab osanikust töötaja töötasu olema alati just selline fikseeritud väärtus, kuigi konkurentsivõimeline on tööturul ka sama töö eest makstav keskmisest madalam tasu.
Seega osanik ei pea saama alati keskmise näidu alusel välja arvutatud töötasu või fikseeritud väärtuses töötasu, sest töötasu suurus sõltub tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, samuti konkreetse äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest või muudest asjaoludest.
Maksu- ja tolliameti ning statistikaameti veebilehtedel avaldatud statistika on tugipunkt, mis aitab hinnata, kas äriühingu poolt osanikule määratud töötasu on ligilähedane samas tegevusvaldkonnas ja piirkonnas keskmiselt makstavale töötasule. Oluliselt madalamad töötasud aga peavad olema põhjendatud.
Kui ainuosaniku või osanike, kes täidavad samaaegselt juhatuse liikme ja/või töötaja ülesandeid, töötasu on oma tegevusalal tavaliselt makstav töötasu või selle lähedane, siis maksuhaldur maksuriski ei näe ning põhjust dividendi töötasuks ümberkvalifitseerimiseks ei ole. Kui aga ainuosanik või osanikud saavad oma tegevusala tavaliselt makstavast töötasust oluliselt madalamat tasu ja jaotavad äriühingu kasumit dividendidena, siis on tegemist maksuriskiga, mis vajab põhjalikumat analüüsi, kas oluliselt madalama tasu või alammääras töötasu maksmine on põhjendatud või mitte. Kui asjaolude väljaselgitamise käigus selgub, et väljamakstud dividend on asendanud töötasu, siis on maksuhalduril alus saadud dividenditulu töötasuks ümber kvalifitseerida ja sotsiaalmaksu ja maksetega maksustada.[6] Ümberkvalifitseerimisel tuleb arvestada ka võimaliku periodiseerimise küsimusega. Dividendi harval või ühekordsel väljamaksmisel võib tekkida vajadus hinnata, millise perioodi välja maksmata töötasu dividend asendas. Dividendi sagedasel või nt igakuisel väljamaksmisel tuleb pigem asuda seisukohale, et suure tõenäosusega asendab dividend sama perioodi välja maksmata töötasu.
Olukordades, kus on keeruline eristada inimese tööpanust erinevates seotud äriühingutes (nt kontserni puhul on keeruline eristada tööpanust ema- või tütarühingu majandustegevuses), on oluline, et isik saab vähemalt ühest ühingust (nt emaühingust) turutingimustel töötasu.
Näiteid juhtudest
Näide 1
Isik töötab täistööajaga enda või kolmanda isiku äriühingus A töötajana või juhatuse liikmena. Ta saab Eesti turutingimustele vastavat tasu, mis on ka töötasuna deklareeritud ja maksustatud. Samal ajal on ta ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus B, kus ta investeerib aktsiatesse, üürib välja kahte korterit, jne. Isik isiklikke kulutusi äriühingu arvelt ei tee, tööandja sõiduautot ei oma. Äriühing jaotab kasumi korral kord aastas dividende, mis võib olla aasta töötasuga võrreldav summa.
Selgitus
Vaatamata sellele, et isik saab täistööajaga töötamisest mõistlikku tasu, tuleb hinnata tema töist panust ka talle kuuluvas äriühingus B. On arusaadav, et ööpäevas on 24 tundi ja kui isik on täistööajaga hõivatud oma põhikohas, siis ei jõua ta samal määral panustada endale kuuluvas äriühingus B. Seda enam, et väärtpaberite hoidmine või kinnisvara üürimine-rentimine ei pruugigi nõuda igapäevast sekkumist või tegutsemist. Kuid sellele vaatamata tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama. Alati ei pea olema tegemist täis- või osalise tööajaga töötamisega, vaid tegemist võib-olla ka võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamisega. Ka konkreetsel juhtumil võib isik oma põhitöökoha kõrvalt osutada teenust enda äriühingule ning saada selle eest mõistliku tasu (võib-olla kordades väiksem tema põhikoha töötasust), mis on maksustatud töötasuna kõigi tööjõumaksudega, ning maksta dividendidena välja ülejäänud soovitud osa kasumist. Toodud näites tuleb samas arvestada, et äriühingu B mainitud tegevusalad on sellised, millega otse füüsilise isikuna tegeledes ei teki enamasti sotsiaalmaksu kohustust (kasu vara võõrandamisest, üüritulu). Kuivõrd sellised tululiigid ei ole aktiivsest tegevusest saadud töötasu, ei tekigi siin suure tõenäosusega nn töötasu versus dividend tüüpi olukorda ja ümberkvalifitseerimine ei osutu vajalikuks.
Näide 2
Isik on ainuosanik ja juhatuse liige sarnase tegevusalaga äriühingutes A, B ja C. Kuna isik täidab äriühingutes B ja C tegevjuhi ülesandeid, siis saab ta nendest äriühingutest korrektset, täidetavate ülesannete ulatusele vastavat töötasu, mis on töötasuna ka maksustatud. Samuti on isikule antud hüved erisoodustusena maksustatud. Samas isik äriühingust A töötasu ei saa, kuna ei ole selles töiselt tegev, kuid saab dividende.
Selgitus
Kuna isikuga seotud äriühingud tegutsevad samal või sarnasel tegevusalal ning isiku igapäevast tööpanust ei ole võimalik erinevate äriühingute vahel eristada, siis oluline on, et isik saab oma töise tegevuse eest äriühingutest B ja C mõistliku tasu, mis on töötasuna kõigi tööjõumaksudega maksustatud. Kui isik ei ole aktiivselt äriühingus A tegev, siis ei ole põhjust selle äriühingu makstavat dividendi töötasuks ümber kvalifitseerida.
Sama vastus on ka olukorras, kus isik on ainuosanik äriühingus A ning äriühingu A tütarühingud on B ja C.
Näide 3
Isik on ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus A. Äriühingule A kuuluvad tütarühingud B ja C, kes maksavad äriühingule A juhtimistasu. Juhtimisteenust osutab igapäevaselt seesama füüsiline isik. Äriühingute B ja C juhatuses isik ei ole. Isik töötab äriühingus A ja saab kohalikele tingimustele ja töisele panusele vastavat töötasu ning regulaarselt ka dividende, mille summa ületab aastast töötasu summat.
Selgitus
Kui isiku töötasu vastab tema töisele panusele ehk isik oleks ka äriühingutes B ja C või endaga mitteseotud äriühingutes töötanud sama tasu eest, siis ümberkvalifitseerimise vajadust ei teki. Isik võib saada dividende suuremas summas kui on tema töötasu, kuid oluline on, et töötasuna on makstud õiglane ehk mõistlik tasu ning töötasu ei maksta dividendi vormis.
Näide 4
Füüsiline isik on pensionär ning juhatuse liige ja omanik äriühingus A. Tulenevalt pensionäri staatusest on isik riigi poolt ravikindlustatud ja sel põhjusel ei pea vajalikuks maksta endale töötasu. Äriühingu käive tekib isiku aktiivsest panustamisest ettevõtte tegevusse. Tekkiva kasumi arvelt maksab isik endale aeg-ajalt dividende.
Selgitus
Füüsilise isiku ravikindlustuse staatus ei ole määrav, otsustamaks, kas äriühingus toimub töötasu asendamine dividendiga või mitte. Kui isik ei saa täidetavate ülesannete eest kohast mõistlikku töötasu, mida ta ilmselt nõuaks, töötades endaga mitteseotud äriühingus, tekib suure tõenäosusega vajadus saadud dividendid ümber kvalifitseerida sotsiaalmaksuga ja -maksetega maksustatavaks töötasuks.
Näide 5
Ehitajast füüsiline isik on täistööajaga töölepinguline töötaja temale mittekuuluvas äriühingus ning lisaks on ta juhatuse liige ja omanik teises äriühingus, mille kaudu ta osutab õhtuti ja nädalavahetustel, aga ka puhkuse ajal ehitusteenuseid. Tulenevalt turutingimustele vastava töötasu saamisest põhitöökohast on füüsiline isik otsustanud mitte maksta endale töötasu talle kuuluvast äriühingust ning määrab endale aeg-ajalt dividende seal tekkiva kasumi arvelt.
Selgitus
Füüsilise isiku piisav tulu mujalt ei ole määrav, otsustamaks, kas tulu temale kuuluvast äriühingust on dividend või töötasu, vaid otsus tuleb teha selle alusel, kas tulu tekib aktiivsest tööst ning kas aktiivse töö eest on määratud ja välja makstud turutingimustele vastav töötasu. Seejuures tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et lisateenistuse töötasu ei pea vastama sama tegevusala ega sama piirkonna keskmisele kuupalgale, sest endale kuuluvas äriühingus ei täideta ülesandeid täistööajaga, vaid üksnes õhtuti ja nädalavahetustel ning ka puhkuse ajal.
Märkused
1 Ka siis, kui mõlema poole esindajaks olev juhatuse liige – omanik on otsustanud, et juhatuse liikme tasu ei maksta, mis on seadusega kooskõlas, tuleb arvestada, et selle otsuse taga võib olla soov asendada aktiivse töö tegemise eest saadavat tasu dividendiga ning see ei ole maksuõiguslikult aktsepteeritav.
2 Lähemalt: Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 131
3 Lähemalt: Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 131–132
4 Lähemalt: Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk 244
5 Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-08-364
6 Sarnastel põhjendustel, arvestades kõikide väljamaksete ja kulude summaga, on maksuhalduril alus kvalifitseerida ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed, mida füüsiline isik teeb äriühingu vahendite arvelt, ümber erisoodustuseks.
